Satoshi Omura, üks ivermetiini avastajatest. Foto: Scanpix

Austraalia teadlased avastasid laborikatsete tulemusena, et levinud parasiidivastane ravim ivermektiin võib tõhusalt aidata koroonaviiruse vastu.

Ivermektiini kasutatakse nii inimeste kui loomade ravimiseks ja seda on küllaldaselt saada. Teadusajakirjas Anitiviral Research (Viirusevastased uuringud) avaldatud artiklis kirjeldakse, kuidas Austraalia Melbourne’i linnas asuva Monashi Ülikooli teadlased avastasid, et ivermektiin on COVID-19 põhjustava koroonaviiruse tõhus inhibiitor:

Artiklis väidetakse:

  • Ivermektiin on in vitro (katseklaasis) COVID-19 põhjustava viiruse (SARS-CoV-2) viiruse inhibiitor.
  • Üks raviprotseduur vähendab 48 tunni jooksul viiruse hulka rakukultuuris 5000-kordselt.
  • Ivermectiin on ravimiametite (USA ja Austraalia FDA-d) poolt heaks kiidetud parasiitlike nakkuste (n sügelised ja täid) ravim.
  • Ivermektiin on Maailma Tervishoiuorganistasiooni poolt lisatud esmavajalike ravimite nimistusse, mille tõttu on see laialdases kasutuses ja hõlpsasti kättesaadav.

“Me anname teada, et ivermektiin, ravimiametite poolt heaks kiidetud parasiidivastane ravim, mis on ka varem näidanud in vitro katsetes viirusevastaseid omadusi, on tõhus koroonaviiruse inhibiitor. Mille tõttu on küllaldaselt põhjust uurida ivermektiini võimalikke positiivseid mõjusid inimeste peal,” kirjutavad teadlased.

Teadlasterühma juht dr Kylie Wagstaff kirjutab oma pöördumises: “Ivermektiini kasutatakse väga laialdaselt ja seda peetakse ohutuks ravimiks. Me peame järgmise sammuna välja selgitama, kas kogused, mida saab inimeste puhul kasutada, aitavad ka koroonaviiruse vastu.”

“Me avastasime, et isegi üks doos hävitas 48 tunni jooksul pea täielikult kogu viirusliku RNA ja juba 24 tunni jookul hävitas see märkimisväärse osa viirusest,” jätkas Wagstaff.

Ivermektiin on olnud kasutuses 1981. aastast alates ja selle kliinilised inimkatsed ei ole näidanud inimese elu ohustavaid kõrvalmõjusid. Selliste muus vallas järgiproovitud ravimite kasutamine “uute” haiguste raviks on võrreldes uute ravimite väljatöötamisega eelistatud lahendus, kuna ei vaja pikka katsetamis- ja mõõtmisperioodi.

Avermektiinide rühma kuuluva invermektiini avastajad mikrobioloogid William C. Campbell ja Satoshi Omura pälvisid 2015. aastal selle eest Nobeli meditsiinipreemia.

Eestisse tuuakse ivermektiini sisse eraldi müügiloa alusel. Ravimil ei ole Eesti Vabariigis müügiluba ning seda võib kasutada üksnes arsti soovitusel, seisab ravimi infolehel. Kõrvalnähtudena mainitakse:  lööve, turse, peavalu, pearinglus, asteenia, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, krambihood, koordinatsioonihäired (ataksia), hingamisfunktsiooni häire (düspnoe), kõhuvalu, tundlikkuse häire (paresteesia), nõgeslööve (urtikaaria).

Samas kasutatakse ivermektiini Eestis laialdaselt loomade prasiidiravimina.

Majandusteadlane Nassim Nicholas Taleb on teise paljulubava koroonaviiruse klorokviini kohta arvanud järgmist: “Otsuste langetamine ebakindluse ja asümmeetria ajal: Ma selgitan oma seisukohta. Kas klorokviin toimib? Ma pole kindel. Kuid … olles nakatunud ja väga haige, kas ma võtaksin klorokviini? 100% jah. Õigetes doosides, seda on kasutatud aastakümneid ja selle kõrval- ning koosmõjud on teada.”

Arengumaades on ühe ivermektiini ravikuuri hulgihinnaks 12 USA dollari senti ja Ameerika Ühendriikides maksab täiskasvanu ravikuur vahemikus 25 kuni 50 dollarit.

Toimetas Karol Kallas