Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriikidel ei õnnestunud 27. mail algavaks Maailma Terviseassambleeks kokku leppida inimeste, loomade ja keskkonna "ühe tervise" totalitaarse pandeemialepingu tingimustes.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kõrgema võimuorgani Maailma Terviseassamblee (World Health Assembly; WHA) 27. mail algaval kogunemisel sooviti "järgmiste pandeemiate tõrjumiseks" võtta vastu rahvusvaheline pandeemialeping. Pandeemialepingut ette valmistav WHO Valitsustevaheline Läbirääkimisorgan (Intergovernmental Negotiating Body; INB) tõdes, et pandeemialepingu lõppsõnastuses ei õnnestu seekord kokku leppida ja peatas 24. mail kõnelused. Ametlike jutupunktide kohaselt põhjustasid lepingu tekstis kõige enam arusaamatusi punktid, mille järele oleksid rikkamad riigid ja nende ravimiettevõtted pidanud "õiglaselt" jagama vaktsiine maailma vaesema osaga ning kes maksab kinni ülemaailmse inimeste-, loomariigi- ja keskkonna tervise (Üks Tervis; One Health) jälgimissüsteemi rajamise, vahendab New York Times (NYT).
"Ühe tervise" tegevuskava aluseks on animistlik maailmavaade, mille kohaselt inim-, looma- ja taimeriigid ning nende jagatud keskkond on omavahel seotud. Sel põhjusel soovitakse muuhulgas piirata järsult maailma lihakaubandust ning vaesematele riikidele ette kirjutatada, et nende turgudel ei tohi enam söömiseks müüa elusaid loomi.
NYT, mis on ingliskeelse maailma üks mõjukamaid korporatiivse meedia päevalehti, kirjeldab pandeemialepingut kui "tegevuskava, mis ühendab maailma järgmise vältimatu pandeemia vastu ja trumpab üle Covid-19 ajal esile kerkinud rahvusliku kõlbelise loomulaadi (eetose)".
NYT märgib ära, et pandeemialepingu väljamõtlejad ja toetajad soovisid seda seekordsel Terviseassambleel läbi suruda suuresti põhjusel, et juuni alguses toimuvad Euroopa Parlamendi- ja novembris Ameerika Ühendriikide presidendivalimised.
NYT nimetab võimalike järgmiste pandeemiatena linnugrippi, ahvi- ja "tavalisi" rõugeid.
Ameerika Ühendriike WHO-s ja pandeemialepingu läbirääkimistel esindav tervise- ning sotsiaalministeeriumi (HHS) aseminister, rahvatervise ekspert, Loyce Pace kurvastab pandeemialepingu edasilükkamise pärast: "Meie, kes me tegutseme rahvatervise valdkonnas, saame aru, et pandeemia võib meid oodata järgmise nurga taga."
Üks pandeemialepingu teksti autoreid, WHO Maailma Tervise Õiguskeskuse direktor Lawrence Gostin tunnistab, et Donald Trump elab pandeemialepingu kehtestajatega samas toas. "Donald Trump varitseb nurga taga. Kui ta presidendiks valitakse, siis ta tõenäoliselt laseb selle lepingu põhja ja on isegi võimalik, et Ameerika Ühendriigid astuvad WHO-st välja." Gostini sõnul on pandeemialeping kõige tähtsam dokument 1948. aastal asutatud WHO põhikirja järel ja selle vastuvõtmata jätmine tähendaks "andestamatut tragöödiat".
Kampaaniakõnedes on USA 45. president Trump andnud mõista, et ta lõpetab valitsuse pandeemiateks valmistumise kontori tegevuse.
Üheks suuremaks lepingus vastuolusid tekitavaks punktiks oli osa, mis kannab nime "ligipääs haigusidudele ja kasude jagamine". Selles nõutakse, et kui mõni riik leiab "huvitava" uudse haigusidu, siis peab see kiirkorras selle geenijärjestust ja proove lepinguosalistega jagama. Uute haigusidude teabe kiirkorras paljastamist läheb vaja testide, vaktsiinide ja ravimite nobedaks tootmiseks.
Vaesemad riigid soovivad sealjuures, et neile makstakse haigusidude tuvastamise eest tasu. Samuti nõuavad need, et suured ravimiettevõtted jagaksid intellektuaalset omandit ja nad saaksid ise toota ravimeid ning vaktsiine. Mõlema soovi puhul on mängus suur raha ja kalleid punkte on pandeemialepingus teisigi.
Riikide jaoks õiguslikult siduvat pandeemialepingut ja IHR-i muudatusi on kavandatud alates 2021. aasta lõpust. Läbirääkijad tõdevad, et kuigi lepingu vastuvõtmise teekonnal on jõudsalt edasi liigutud, on teisalt suur hulk Covidi aja heast tahtest tänaseks haihtunud ja esikohal on taas riiklikud huvid.
Näiteks tuuakse, et ühelt poolt kaitsevad Ameerika Ühendriigid ja Šveits oma ravimitööstuse huvisid ning teisalt ei taha näiteks Argentina, et nende lihaekspordile seataks veelgi karmimad reeglid. (Argentiina teatas 23. mail terviseministri kaudu, et ei kavatse kirjutada alla ühelegi rahvusvahelisele lepingule, mis piirab nende riiklikku iseseisvust.)
Ühendkuningriik teatas mai alguses, et nemad kirjutavad pandeemialepingule alla ainult siis, kui see arvestab nende riiklike huvidega.
Ameerika Ühendriikides jookseb pandeemialepingu meelsus lisaks mööda parteipiire ja vabariiklased kahtlustavad, et see võib olla kahjulik riigi suveräänsusele.
WHO tegevdirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus nimetab pandeemialepingus kahtlejate küsimusi "valede ja vandenõuteooriate litaaniaks" ning väidab, et WHO ei soovi käsutada riikide rahvatervise poliitikaid.
Kui pandeemialepingu kinnitamine suudeti vähemalt edasi lükata, siis Terviseassambleed varitseb teinegi riikide iseolemist piirav ja huvisid ähvardav oht. Täiendada kavatsetakse WHO rahvusvahelisi tervisejuhiseid (WHO International Health Regulations; IHR), mida uuendati viimati 2005. aastal. Covidi ajal (2021. aastal) tuvastas sõltumatu uurimiskomisjon, et ükski neis ette kirjutatud lahendus, mis peaks aitama vältida haiguste piiriülest levikut, tegelikult ei tööta. Probleemi aitab lahendada riikide arvelt suurema sõnaõiguse andmine WHO-le ja selle komiteedele-nõukogudele.
Pandeemialepingu läbirääkimiste peatamine ei tähenda siiski selle "kalevi alla panemist". INB kavatseb WHO-lt paluda läbirääkimisteks rohkem aega ja see üritatakse läbi suruda 2026. aasta maikuus toimuval Terviseassambleel.
Toimetas Karol Kallas