Maailmapanga äsja avaldatud raporti kohaselt lükkab koroonasulgude põhjustatud globaalne majanduskriis 88–115 miljonit inimest üle maailma ekstreemsesse vaesusesse.

Vähem kui 1,90 USD päevateenistusena defineeritud “ekstreemse vaesuse” all kannatab umbes 9,1–9,4% maailma elanikkonnast. Tegemist on esimese aastaga viimase 20 aasta jooksul kui ekstreemse vaesuse näitaja on maailmas tõusutrendis.

Maailmapanga hinnangul muudavad koroonameetmete põhjustatud majandusparalüüsid ekstreemse vaesuse ärakaotamise aastaks 2030 (nagu varemalt plaanitud) nüüd sisuliselt võimatuks.

Enamus uutest ekstreemsesse vaesusesse langevatest inimestest pärinevad riikidest, mis juba kannatavad suure vaesuse all. Ent vaesuse pandeemia ei puuduta üksnes maailma vaesemaid riike, kuna oodata on ka varemalt keskmise rikkuse tasemega riikides ekstreemset vaesust kogeva elanikkonna kihi dramaatilist kasvu.

Raporti kohaselt on koroonavaesuse iseäralik joon ka asjaolu, et kui varemalt iseloomustas ekstreemset vaesust pigem agraarne eluviis, siis nüüd on vaesuse kasvu oodata eelkõige linnastunud piirkondades.

Maailmapanga andmetel teenib vähem kui 1,90 USD päevas umbes kümnendik maailma populatsioonist, samas kui alla 3,20 USD ning 5,50 USD teeniva rahvastiku osakaal on vastavalt 25 ja 40%.