Kirjandusteadlase Maarja Vaino sõnul on eestlasele omane ratsionaalne meel, mistõttu ta ei võta omaks hoogtöö korras pealesurutavaid protsesse. Samas on probleemiks vaimne tõusiklus, mille taustaks on alaväärsustunne oma rahva ja kultuuri pärast.

Tsiteerides Eesti kirjandusklassikut Anton Hansen Tammsaaret rõhutab Maarja Vaino, et kui me tahame olla rahvusvahelised, siis peab ka meie alus olema tugev. “On päris hirmutav olnud näha seda, kuidas erinevate nn euroopalike väärtuste all on meile püütud kaela määrida seisukohti ja uskumusi, millega terve mõistus hästi ei taha kaasa tulla,” nendib Vaino.

“Probleemiks on vaimne tõusiklus. Vaimse tõusikluse taustaks on alaväärsustunne oma ajaloo, oma kultuuri ja oma rahva pärast. Me oleme seda päris palju kuulnud, et me oleme alaarenenud rahvas, kes ei mõista mingisuguseid nähtusi. Et me ei saa aru, et oleme 21. sajandis,” jätkab Vaino.

“Aga tegelikult on just vastupidi. Mulle tundub, et eestlaste väga tugevaks omaduseks on olnud alati olla väga ratsionaalselt ja ülesehitavalt meelestatud. See n-ö terve talupojamõistus on alati seadnud esiplaanile reaalsed järeldused. Et kui me vaatame üht protsessi, siis me mõtleme, mida see kaasa toob, mis on vili või tulemus või saak, mis sealt saame.”

“Seetõttu on päris mõistetav, et erinevad protsessid, mis praegu käivad hoogtöö korras ja mis ei arvesta tulemuse või saagiga, tekitavad protesti. Tekitab ka protesti see mõte, et meie oma kultuur oleks nagu kuhugi maha jäänud, oleks nagu teise aega jäänud ja et see, mis on mujal, oleks edasijõudnum. Seda võiks nimetada vaimseks provintsluseks – arusaamist, et kui meie riik ei asu Euroopa keskel, et siis me oleme kuidagi vaimselt mahajäänud. See seisukoht on minu hinnangul sügavalt vale. Mulle tundub, et meie väike kultuur, arvestades rahvaarvu ja kõike muud, on produtseerinud väga palju säravalt mõtlevaid ja loovaid isiksusi,” on Maarja Vaino veendunud.

Kirjandusteadlane lisab, et kui järjekindlalt ei soovita arvestada rahva enamuse arvamusega, terve mõistusega, mille taga on suur osa inimesi, sealhulgas haritud, intelligentseid inimesi, siis peab mõtlema, kuidas rahva häält paremini kuuldavale tuua ja maksma panna.

Videoklipp valmis 27. veebruaril toimunud konverentsiks “Kas Eesti on demokraatiaks valmis?”