Karin Madisson ja Johanna Jõgi kirjutavad Eesti Päevalehes olukorrast, kus valitsus pakub kohalikele omavalitsustele raha, et nad sulgeksid vähem kui 100 õpilasega gümnaasiumiosa.
Selle varjus toimub aga haridus- ja teadusminister Liina Kersna juhtimisel maapiirkondade väljasuretamise reform, osutatakse arvamusloos. Hariduse arengukava kohaselt ootab põhikooli astmes sulgemine vähem kui 30 õpilasega koole ja neid on Eestis üle 100. Arengukavas kirjas, et kohalikel omavalitsustel tuleb tagada kahaneva rahvastikuga piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ning koondada kolmanda kooliastme õpe suurematesse keskustesse. See tähendab, et kodulähedase hariduse põhimõttest on loobutud.
Autorid juhivad tähelepanu, et ei regionaalminister Jaak Aab, kes peaks seisma maapiirkondade elujõulisuse eest ega ka kaitseminister Kalle Laanet, kes peaks seisma riigi julgeoleku eest, ei ole sel teemal mingit seisukohta avaldanud.
Madisson ja Jõgi toovad maapiirkonna suretamise näitena välja Virtsu, mille kooli 7.-9. klassi ähvardab sulgemine ning õpilased peaksid hakkama käima 25 kilomeetri kaugusel Lihulas või mõne teise valla koolis. Kodulähedane ja väikese õpilaste arvuga kool on samas lapse kasvamise ja arengu jaoks väga oluline, kasvatades kogukonnatunnet ning individuaalsemat suhtlemist õpetaja ja õpilase vahel.
"Riik ja kohalikud omavalitsused peavad leidma lahendused, et säilitada maapiirkondade koolivõrk senisel kujul ning leidma raha koolide püsimiseks mistahes muude kulutuste kokkutõmbamise arvelt," tõdevad Madisson ja Jõgi. Küsimus on prioriteetide seadmises ja Eesti elanike soovidega arvestamises.
"Leiame, et praegu planeeritav maakoolide lõhkumine on kiireim ja lõplikum viis maakohtade väljasuretamiseks ning oleks naiivne loota, et lapsed oma sünnikohta tulevikus naasevad. Need muudatused viivad regionaalse ebavõrdsuse suurendamiseni rääkimata ajaloo ja kultuuripärandi säilimise ohtu seadmisest," kirjutavad Madisson ja Jõgi ning lisavad: "Lisaks tuleb arvestada, et maapiirkondade elujõu säilitamine on samuti väga oluline Eesti julgeoleku seisukohast."
Toimetas René Allik