Kui praegu on maksuametil võimalik saada ligipääs eraisiku või juriidilise isiku pangakontole ainult maksumenetluse või kuriteo uurimise käigus, siis tulevikus tahab maksuamet saada kõikide eraisikute ja ettevõtete pangakontodele püsivat automaatset ligipääsu.
Kui praegu on pangakontod kaetud pangasaladusega ja kontole saavad riigiasutused ligipääsu konkreetsetel menetluste või uurimistega seotud juhtudel, siis nüüd soovib maksuamet ligipääsu kõikidele pangakontodele, et andmed automaatselt maksude laekumisega võrdlemiseks kätte saada, vahendab Postimees.
Kontodele suurema ligipääsuõiguse saamist põhjendab maksuamet vajadusega muuta maksukogumine efektiivsemaks. Maksu- ja Tolliameti (EMTA) peadirektori asetäitja Raili Roosimaa sõnul soovib asutus näha konto üldisi rahavooge, mitte üksikuid tehinguid: „Täpsemalt soovime riskianalüüsis kasutusele võtta pangakontodelt läbi liikunud rahaliste vahendite massandmeid koondinfona. Ehk lühidalt öeldes, MTA soovib saada ülevaadet üldiste rahavoogude, mitte aga üksiktehingute kohta."
Rahandusministeeriumi põhjendusel on selline samm vajalik ka riigieelarve seisu parandamiseks. „Üheks prioriteediks praeguses eelarveolukorras on jätkuvalt koguda tõhusalt kokku maksud, mis seaduse järgi maksmisele kuuluvad. Selleks on EMTA-l vaja kvaliteetset infot, mida saab kasutada riskianalüüsis, jõudmaks täpsemalt just nende maksumaksjateni, kelle puhul maksudest kõrvalehoidmise risk on suurem," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.
Pangaliit aga on praegu rahandusministeeriumi ja EMTA plaanile täielikult vastu. „EMTA on tutvustanud Pangaliidule sihitud andmevahetuse mudelit, mille raames soovitakse tõhustada nii eraisikute kui ettevõtetega seotud maksuriskide tuvastamist. Pangaliit andmevahetuse mudeli realiseerimist sellisel kujul ei toeta," ütlesEnn Riisalu Pangaliidust.
«Tegemist on kontseptuaalselt täiesti uue lähenemisega, mis vajab analüüsimist tulenevalt pangasaladuse, isikuandmete kaitse, eraelu riive, meetme proportsionaalsuse, halduskoormuse ning kaasnevate riskide aspektist. Muuhulgas on vajalik selgitada, kas selline sekkumine on õiguslikult lubatav, vajalik ja proportsionaalne. Oluline on hinnata ka kaasnevaid riske," märkis Riisalu, kelle sõnul on selles küsimuses vajalik laiem ühiskondlik debatt, kas selline kardinaalne muudatus on üldse aktsepteeritav.
Toimetas Markus Järvi