Malaaria levib peamiselt troopilistes Kesk-Aafrika riikides ja on eriti ohtlik lastele. Foto: Hippopx

Malaaria on haigestumiste kohta neli korda surmavam kui Covid-19 ja erinevalt viimasest, mis ähvardab eelkõige vanemaid inimesi, on 57 protsenti malaaria tõttu elust lahkunutest alla viie aastased lapsed, vahendab Karol Kallas.

Tänaseni pole malaaria vastu loodud ühtegi vaktsiini, mis vastaks Maailma Terviseorganisatsiooni poolt nõutud 75 protsendisele vaktsiinide efektiivsuse lävendile. Kuid olukord võib peatselt muutuda, sest sama Oxfordi Ülikooli instituut, mis pani kokku AstraZeneca Covid-19 vaktsiini, on saanud valmis malaariavaktsiini, mis esimeste katsetusetappide ajal on näidanud 77 protsendist tõhusust, kirjutab The Times.

Rahvatervisetööstuse esindajate hinnangul võib uus vaktsiin, kui järgmiste ja suuremat hulka inimesi hõlmavate katsetusfaaside käigus ei ilmne ootamatuid kõrvalnähte, olla oluliseks malaariasurmade vähendamise – või isegi malaaria maailmast välja juurimise – vahendiks.

2019. aastal haigestus maailmas malaariasse hinnanguliselt 230 miljonit inimest ja neli viimast aastat oli see number olnud pea muutumatu. Kui majanduslikult pisut võimekamates riikides on malaariasurmad suhteliselt harvad, siis näiteks Kesk-Aafrikas asuvas Nigeris suri 2017. aastal (viimased andmed) 100 000 malaariasse haigestunust 133 inimest. 

Malaariasurmade koguarv maailmas on erinevate agentuuride (WHO ja IHME) andmetel erinev ja kõigub vastavalt 438 000 ja 620 000 vahel aastas.

Siinkohal tuleb vaadata ka viise, mismoodi Covid-19 ja malaaria statistikat koostatakse. Kui Covidi surmade statistikasse lähevad kõik surmad Covid-19ga: näiteks 87 aastase elust lahkumine, kui ta põdes Covid-19, läheb kirja surmana nimetatud haiguse tõttu ja vanureid niidab see haigus võrreldes teiste vanusegruppidega kordades rohkem. 

2020. aasta septembri lõpus oli Eestis teada ainult 17 “puhast” Covid-19 surma, millega ei kaasnenud teisi terviseprobleeme. Kokku oli tolleks ajaks Eestis covidiga elust lahkunud 64 inimest, et jämedalt võttes ¾ covidi surmadest võis Hiinast alguse saanud haigus olla ainult üks surma põhjus mitmest. Hiljem pole vastavat statistikat avaldatud. Ameerika Ühendriikides 2020. aasta septembri seisuga oli ainult kuus protsenti koroonasurmadena kirja läinud elust lahkumistest tingitud ainuüksi Covid-19st.

Malaaria surmad on seevastu ainult malaaria surmad ja kui arvestada, et see haigus ähvardab ebaproportsionaalselt just väikelapsi, siis kaotatud eluaastate koguarv on malaaria puhul kordades suurem kui Covid-19 surmade korral.

Põnev on jälgida ka Covid-19 ja malaaria vaktsiinide arendamise kulgu. Adrian Hill, Oxfordi Ülikooli Jenneri Instituudi – mis koos AstraZenecaga lõi ka ühe esimestest covid-19 vaktsiinidest – juhataja sõnul on uue malaaria vaktsiini katsetuste tulemused paljulubavad. Vaatamata aastakümnete pikkusele arendustegevusele on seni suudetud luua ainult vaktsiin, mille tõhusus jääb 25 – 36 protsendi juurde, ehk tuntavalt alla 75 protsendist WHO tunnustuse künnist.

Hilli sõnul peaksid ametivõimud suhtuma malaariavaktsiini heaks kiitmisesse sama innukalt kui nad tegid seda Covid-19 vaktsiinide puhul. “Malaaria on rahvatervise hädaolukord. Eelmisel aastal suri Aafrikas malaariasse vähemalt neli korda rohkem inimesi kui Covidisse,” väitis ta.

Tavajuhul võtab ühe vaktsiini tavakasutuse tarbeks heaks kiitmine aega mitmeid aastaid. Hilli sõnul juhul, kui käesoleva aasta lõpuks leiab vaktsiini tõhusus kinnitust, siis suuremas mahus saab seda hakata kontrollitult ja koos vaktsineeritavate jälgimisega jaotama 2023. aasta alguses.

“Mis põhjusel me lärmi teeme, on see, et miks Covidi vaktsiin kiidetakse Aafrika hädaolukorra tarbeks heaks mõne nädalaga, samas kui meie, kellel on kasutada hulga pikema aja jooksul kogutud andmestik, peame läbima tavalised kanalid,” rääkis Jenneri instituudi juht. “Meil ei ole aega oodata viis aastat sellele [vaktsiinile] litsentsi saamisega, kui samal ajal sureb vähemalt poolteist miljonit last.”

Jenneri instituudil on sõlmitud leping Serum Institute of Indiaga (India Seerumi Instituut), mis on võimeline tootma aastas 200 miljonit vaktsiinidoosi. Ühe doosi hinnaks arvatakse kujunevat 2,3 eurot.