Martin Helme 28. jaanuaril 2023 Tallinnas, EKRE volikogus. Foto: Varro Vooglaid

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond üritab ligi 3000 muudatusettepanekuga takistada Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 välja mõeldud Eesti inimesi vaeseks tegeva riigieelarve vastuvõtmist. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Martin Helme selgitas sotsiaalmeedias erakonna suhtumist valitsusparteide koostatud järgmise aasta riigieelarvesse. Viimane on koostatud viisil, mis muudab Eesti inimeste elu tänasest veelgi keerulisemaks.

EKRE liikmed on esitanud riigieelarvele otse umbes 700 muudatusettepanekut ja ligikaudu 2000 muudatust seadustele, mida on vaja võtta vastu enne riigieelarve arutelude juurde asumist.  

Helme kirjeldab, kuidas riigikogus käideldakse hetkel keskkonnatasude tõstmist, mis suurendab kordades põlevkivi kaevandamise tasu ja läbi selle muudab elektri senisest märgatavalt kallimaks.

Lisaks soovib valitsus veel muuhulgas tõsta riigilõive, maanteemaksu ja trahve.

EKRE juht selgitab partei eesmärke:

"Kõik need seaduseelnõud kraabivad inimeste ja ettevõtete taskust raha riigieelarvesse ja kõik see raha on juba riigieelarves sisse arvestatud ning ära kulutatud. Kui ükskõik milline neist eelnõudest jääb vastu võtmata, ei saa riigieelarvet vastu võtta ega välja kuulutada, kuna puudub seadusega ette nähtud tulu.

Meie eesmärk on väga selge: soovime takistada Eesti inimesi ja ettevõtteid vaesemaks tegeva eelarve vastu võtmist. Kaugem eesmärk on takistada eelarve vastuvõtmist kuni veebruari lõpuni. Kui see õnnestub, toimuvad põhiseaduse kohaselt erakorralised valimised."

Helme sõnul puudub tänasel valitsusel rahva voli nii "rajuks" maksude tõstmiseks ja äärmusliku rohepöörde sooritamiseks. Seda surutakse lisaks läbi lakkamatult põhiseadust ja riigikogu kodukorda rikkudes. Suurima opositsioonierakonna juhi sõnul oleks tänase lepitamatu poliitilise vastasseisu lahendamiseks kõige õigem erakorraliste valimiste korraldamine.

EKRE juht tõdeb siiski, et kuna riigikogus on ainult kaks parteid – ühispartei ja EKRE –, siis ollakse oma püüdlustes üksi. Samuti näeb Helme kaasopositsionääride loiduse taga Isamaa ja Keskerakonna soovi saada valitsusse:

"Teised opositsioonierakonnad Isamaa ja Keskerakond ei ole omalt poolt teinud midagi, et avaldada valitsusele survet nende hukatusliku poliitika muutmiseks. Küllap heietavad lootust saada varsti valitsusse, on ju ootuspärane, et Reformierakond hakkab oma kukkuvat populaarsust ravima koalitsioonipartnerite välja vahetamisega.

Riigikogus on kaks parteid: Eesti inimesi ja põhiseadust kaitsev EKRE ning viieharuline Ühispartei."

Peale Martin Helme postitust arvas Isamaa juht Urmas Reinsalu sotsiaalmeedias, et "EKRE muudatusettepanekute mass on tegelikult lammas hundinahas ja muudab valitsuskoalitsiooni elu kahetsusväärselt hoopis kergemaks" ning avaldas kümmekond omapoolset muudatusettepanekut riigieelarvele. Isamaa muudatusettepanekute keskmes on "keskvalitsuse bürokraatiakulude vähendamine 200 miljoni euro võrra".

Toimetas Karol Kallas