Kuna Meelis Oidsalu väitel on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma pannud kahtluse alla põhiseaduse ülimuslikkuse ning põhiseadusliku korra legitiimsuse, siis peaks tema arvates siseministeerium Viilmalt küsima kinnitust põhiseaduse tingimusteta tunnistamise kohta.
Pikaaegse kaitseministeeriumi asekantsleri Meelis Oidsalu arvates seisneb EELK juhi peamine maineprobleem väidetavas varjamatus skepsises Eesti riigi põhiseaduse ülimuslikkuse suhtes ning vildakas arusaamas riigikirikut keelavast sättest meie põhiseaduses.
Oidsalu väitel pani Viilma põhiseadusliku korra legitiimsuse küsimuse alla abielureferendumi debati ajal, kui ta ütles, et "meie jaoks on pühakiri kõrgemal põhiseadusest või vähemalt on nad kooskõlas. Ei taha, et tekiks olukord, kus üks on teisest kõrgemal. Pühakirja me muuta ei saa, aga põhiseadust on võimalik muuta."
"Kujutage ette, kui sellise avalduse oleks teinud Vene õigeusu kiriku juht, kohalik moslemikogukonna liige või mõne teise usundi esindaja? Kas me poleks mitte näinud samasugust käiku siseministeeriumilt nagu hiljuti võeti ette MPEÕK kohaliku juhi metropoliit Eugeniga – avaliku kinnituse nõudmist lojaalsuse kohta? Viilma rääkis ilmselgelt EELK usulise veendumuse aluseks olevast pühakirjast, mitte põhiseaduse vastavusse viimisest mõne teise usundi (judaism, islam, budism) alustekstidega," kommenteeris Oidsalu.
Veel heidab Oidsalu Viilmale ette, et too asus Venemaa genotsiidse sõja ajal avalikult kritiseerima siseministeeriumi selle eest, et nood nõudsid Vene õigeusu kiriku kohalikult juhilt Eugenilt avalikku meelsussõnumit agressioonisõja kohta.
"Kirikuisa sekkus jälle avalikult sisepoliitilisse debatti. Sedapuhku ilmselt ka rahvusvaheliselt mõjusate tagajärgedega, ka andis Viilma meelsussignaali Eestis paguluses olevatele Ukraina põgenikele," kritiseerib Oidsalu.
Oidsalu arvates on EELK ka de facto riigikirik, mis sekkub dotseerivalt valitsuspoliitikasse ning survestab usuvabadust.
"Eestis on pikalt eksisteerinud riiklik töökorraldus, kus riigiametnikud tegutsevad regulaarselt ühe kindla konfessiooni kaasjuhatuse all ja huvides, ning seda olukorras, kus seadusega ettenähtud oikumeeniline koostööpartner on Eesti Kirikute Nõukogu näol olemas," heidab Oidsalu ette.
Seetõttu leiab Oidsalu, et siseministeerium peaks EELK juhi "rollisegaduse ja põhiseadusskepsisega tekitatud pingete" leevendamiseks lõpetama valitsuskomisjoni EELK erikomisjoni tegevuse ning saatma Viilmale kirja küsimusega, kas ta tunnistab tingimusteta Eesti põhiseaduse sätete kehtivust.
Toimetas Martin Vaher