Neljandaks ametiajaks Saksa kantsleriks saanud Angela Merkeli leer ehk CDU ja CSU nime poolest "konservatiivne ja kristlik" liit on pidanud leppima viletsaima valimistulemusega alates aastast 1949 ning kannatanud rahvusliku maavärina all.
Samal ajal on Merkeli pearivaal ehk sotsiaaldemokraadid saanud kesiseima häältesaagi alates aastast 1945.
"Maavärina" all peetakse Saksa ajakirjanduses silmas islami- ja immigratsiooni-vastase Alternatiiv Saksamaale (AfD) tõusu populaarsuselt kolmandaks erakonnaks riigis (13 protsenti) ning pääsu Bundestagi ehk Saksa parlamenti.
Endise Ida-Saksamaa territooriumil on AfD osutunud 14,5 protsendiga populaarsuselt teiseks.
Oodatult on Berliinis ja mõningal määral ka mujal juba korraldatud vasakleeri meeleavaldusi AfD vastu.
Merkelit ootab aga ilmselt kuude pikkuseks veniv valitsuse koostamine olukorras, kus sotsid on nn suure koalitsiooni väidetavalt välistanud ning eelistavad olla opositsioonis.
Merkel teatas pärast valimistulemuste teatavaks saamist, et tema erakonnal on ülesanne vastutus võtta ja valijad parempopulistidelt tagasi võita.
Vaatlejate hinnangul tuleb kantsleril panna kokku nn Jamaika koalitsioon, kuhu kuuluksid lisaks võitjaile rohelised ja nn vabademokraadid (FDP).
Samas on roheliste leeris "Jamaikas" ka kaheldud.
Bloombergi graafiku alusel hakkab uus Bundestag nägema välja umbkaudu selline: