Valencia Ülikooli teadlaste uuring sedastab, et trükitud teksti lugemine parandab noorte funktsionaalset lugemisoskust digitaalse tekstiga võrreldes kaheksa kuni kümme korda paremini.
Teadusajakirjas Review of Educational Research (Pedagoogika toimetised) ilmus 12. detsembril uuring "Kas uutest lugemise viisidest on kasu? Meelelahutuse eesmärgil digitaalsete lugemisharjumuste ja tekstist arusaamise suhte meta-analüüs". Ligi neljakümnes riigis aastatel 2000 kuni 2022 korraldatud 25 uuringu, mis hõlmasid ligikaudu 470 000 inimest, analüüsist selgub, et suuremahuline ekraanidelt teksti lugemine ei aita mitte kuidagi kaasa tekstist arusaamise (funktsionaalse lugemisoskuse) paranemisele, vahendab teadusuudiste portaal Phys.org.
Uuringus keskenduti kooliõpilastele ja tõdeti, et kui iga päevaga suureneb igasuguste ekraanide hulk, millelt noored ammutavad erinevat sisu, sealhulgas teksti, siis funktsionaalse lugemisoskuse ja sisust arusaamise jaoks pole sellest tolku. Ehk kui paberilt lugemine treenib inimese tekstist arusaamise võimet paremaks, siis digitaalse sisu lugemine seda ei tee.
"Kokkuvõttes, arenevate lugejate jaoks ei paista digitaalse sisu meelelahtuse eesmärgil lugemine toovat sisust arusaamisele mingit kasu. Vähemalt mitte nii suurel määral, kui seda teeb tavalise paberile trükitud teksti lugemine," selgitas uuringu tulemusi üks uuringu läbi viinud teadlastest, Valencia Ülikooli doktorant Lidia Altamura.
"Meie uuringu tulemused on tähelepanuväärsed eriti kontekstis, kui neid võrrelda paljude teadusuuringute poolt põhjalikult tõestatud paberile trükitud teksti lugemise ja tekstist arusaamise positiivse suhtega," jätkas ta.
Teadlased tuletasid lugemise teemalisi teadustöid analüüsides, et kui õpilane loeb vabal ajal kümme tundi paberile trükitud teksti, siis võrreldes ekraanilt lugemisega saab ta loetust 8 kuni 10 korda paremini aru.
Valencia Ülikooli teadlaste lugemisuuringu näol on teadaolevalt tegemist esimese teadustööde meta-uuringuga, mis keskendus vaba aja digitaalse lugemisharjumuste ning tekstist arusaamise suhtele.
Analüüsi käigus tuvastati, et hariduse algastmetes (alg- ja põhikool) oli meelelahutuse eesmärgil ekraanilt lugemise ja tekstist arusaamise suhe kergelt negatiivne ning hariduse hilisemates astmetes (kesk- ja ülikoolis) pööras nimetatud suhe kergelt positiivseks.
Kokkuvõttes tõdetakse, et digitaalsed lugemisharjumised aitavad tekstist arusaamisele märksa vähem kaasa kui seda teeb trükitud kirja lugemine.
Teadlaste sõnul võib olukorral, miks digiseadmetest lugemine ei aita teksti mõistmisele kaasa, olla mitmeid põhjuseid. Esmalt tuuakse välja, et digiseadmetel on hulgaliselt kasutusvõimalusi, mis võib lugejaid häirida. Teiseks on ilmavõrk kaasa toonud uued lugemise tüübid, mida iseloomustab lühidus ja kiirus, madalama kvaliteediga sisu ning üheülbalisem sõnavara.
Teadlased rõhutavad, et nii lapsevanemad kui õpetajad peaksid eelkõige soosima laste ja noorte paberilt teksti lugemist ning seda eriti nooremate lugejate puhul.
Toimetas Karol Kallas