Brasiilia president Luiz Inacio Lula da Silva ja ülemkohtunik Alexandre de Moraes, 22.08.2024 Foto: Scanpix

Sõltumatu ajakirjaniku Michael Schellenbergeri sõnul on Brasiiliast saanud diktatuur ja selle totalitaarne miljöökontroll on hoiatuseks kõigile normaalsetele inimestele.

Tänane "1984"-tüüpi totalitarism on palju ohtlikum kui mineviku "tankid ja piinamine" tüüpi totalitarism. Kui valitsev partei, meedia ja riigi rahastatud vabaühendused kontrollivad teabekeskkonda [miljöökontroll], pole enam vaja korraldada valimispettuseid ega kukutada valitsusi.

Allikas: X/@shellenberger

Brasiilia ülemkohus just keelustas X-i ja karistab 8900-dollarilise trahviga päevas neid, kes kasutavad virtuaalset privaatvõrku (VPN) keelust möödahiilimiseks. Brasiilias toimuvat ei tohi jätta tähelepanuta põhjusel, et see juhtub Brasiilias. Tegemist ei ole erandiga. See on tuleviku algus, mida George Orwell ennustas raamatus "1984". 

Allikas: X/@shellenberger

29. augustil kritiseerisid mõned inimesed minu väidet, et Brasiiliast on saanud tänaseks tõhus diktatuur. Nende inimeste sõnul on seal vabad ja õiglased valimised ning võimude tasakaal. Brasiilias on iseseisev justiitssüsteem ja senat, mille presidendil on õigus tagandada ülemkohtunikke. Riigi valitsus ei kiusa taga, vangista ega piina poliitilisi vastaseid.

Brasiilia ei ole demokraatia 

Brasiilia on riik, mida juhivad kaks meest: ülemkohtu kohtunik  Alexandre de Moraes ja president Luiz Inácio Lula da Silva. Senati president on tõenäoliselt Moraesi käpa all ja seda viimase võimu kuritarvituste tõttu. Lula kiitis täna hommikul Moraesi ettevõtmised heaks.

Brasiilia õigusteadlaste sõnul on Moraesi tsensuurinõudmised X-ile, tema 28. augustil X-ile esitatud kohtukutsed ja tema Starlinki [Elon Muskile kuuluv satelliitinterneti võrk] Brasiilia pangakontode külmutamine jultunult ebaseaduslikud ning põhiseaduse vastased ettevõtmised.

Lula valitsus kiusab poliitilisi teisitimõtlejaid taga üha suuremas mahus. Näiteks istub ilma kohtuta vangis eelmise presidendi Jair Bolsonaro abi. Vabaduse lämmatamine algab alati pisiasjadest.

Twitteri kasutajad peavad maksma päevas 8900 dollarit trahvi.

Mõned minutid tagasi (30. augustil) andis Moraes käsu peatada Brasiilias X-i tegevus. Igaühele, kes üritab seda keeldu VPN-i kaudu eirata, määratakse tema käsul päeva kohta osutatud suur trahv. [Brasiilia keskmine palk on 1400 dollari ümber.]

Lula kaitsjad osutavad õigesti, et kohalikud valimised on jätkuvalt kavas korraldada 6. oktoobril, et X-i asemel saab kasutada kolme teist sotsiaalmeedia platvormi ja Brasiilias kehtib alates koloniaalaja lõpust piirkondlikul tasandil jõuline demokraatia.

Brasiilia valitsus rahastab riigi korporatistlikku meediat

Kuid Brasiilias valimiste eel X-i tegevuse keelamine on niivõrd jõhker valimistesse sekkumine, et see välistab vabade ja õiglaste valimiste korraldamise. 2022. aasta Brasiilia presidendivalimiste ajal leidis aset ulatuslik tsensuur, millest võitis ainult Lula. Tsenseeriti nii tema vastase Bolsonaro teemalist dokumentaalfilmi kui meediakajastusi, mis osutasid Lula ja maailma riikide sotsialistlike valitsuste sidemetele.

Brasiilia valitsus rahastab otse riigi uudistemeediat, mis on ülekaalukalt kallutatud valitseva Tööliste Partei (PT) heaks. Lula valitsus suurendas riigi suurima meediaettevõtte Globo rahastust ametisse saamise järel 60 protsenti ja viimase meediakajastused toetavad suuremas osas valitsust.

Brasiilia valitsus alustas X-i ligipääsu tõkestamist 31. augustil. Mis puutub kolme X-i alternatiivi, siis Facebook täidab võimude tsensuurikäske. Videoplatvorm Rumble põgenes Brasiilia tsensuuri eest eelmisel aastal. Telegrami tulevik on selle omaniku ja juhi Pavel Durovi Prantsusmaal arreteerimise ja riigi valitsuse poolt talle esitatud süüdistuste tõttu küsitav.

Facebook täidab võimude tsensuurikäske.

Brasiilia Twitteri-toimikud paljastavad, et nii Google, Facebook, Uber, WhatsApp kui Instragram kuuletuvad kõik valitsuse nõudmistele. Google andis kongressile näiteks üle gigabaitide jagu andmeid YouTube'ist kustutatud videote kohta.

Lisaks, Lula 30. augusti hommikul avaldatud pöördumine oli otseselt diktaatorlik. Lula rääkis raadiole antud intervjuus, et X-i omanik Elon Musk "ei tohi käia ringi solvates presidente, solvates senatit, solvates rahvaesindajaid, solvates kongressi, solvates ülemkohut. Kes ta selline enda arust on?"

Kuid Lula ja Moraes ei taha X-i kinni panna põhjusel, et Musk võttis kedagi solvata. Samuti pole Moraes või keegi teine esitanud Muskile süüdistust mõne väidetavalt toime pandud kuriteo eest.

Sedasi paljastas Lula oma tõelised kavatsused: inimesi tuleb takistada, et need ei räägiks midagi halba tema ja tema liitlaste kohta. Sellised näevad välja türanni ja diktaatori, mitte presidendi motiivid.

Niiviisi ühineb Lula Moraesiga ja mõtleb käigu pealt välja uusi seaduseid. Nii nagu Glenn Greenwald ja teised ajakirjanikud kirjutavad Folha de São Paulo [Brasiilia sõltumatu uudistekanal] mitmeosalises paljastuses, rikub Moraes Lula poliitilisi vastaseid ja neid, kes räägivad Lulast, Moraesist ja nende liitlastest halvasti, taga kiusates järjepidevalt seaduseid. Isegi CNN-i reporter tunnistas eile seda. "Miks alati on tsensuuri ja keeldude sihtmärgiks parempoolsed sotsiaalmeedia kasutajakontod," küsis ta.

Totalitarism on lapsik ja rumal

Kui Lula ja Moraesi tegevus paistab juhmi ja lapsikuna, siis totalitarism ongi sageli selline. Totalitarism ei ole ainuüksi rõhuv, see on lisaks rumal. Poola psühholoog Andrew M. Łobaczewski, kes kirjutas totalitarismist põhjapaneva teose, kirjeldab juhmardist ülikooli rektorit, kes oli Kommunistliku Partei poolt ametisse määratud Partei aparaaditöötaja. Too ei olnud ainult autoritaarne. Tema intelligents jättis tublisti soovida. Sellised asjad juhtuvad põhjusel, et totalitarism asendab meritokraatliku hierarhia partei lojaalsusele ehitatud autoritaarse süsteemiga.

Korporatism on loomult totalitaristlik.

Paljude jaoks kutsub sõna "totalitarism" esile pildid tankidest ja piinakambritest, kuid see ei alga mitte kunagi sellisel viisil. Nii Orwelli kui paljude teiste tarkade inimeste jaoks on totalitarism hulga salakavalam ja maotum. "1984" autor pelgas, et tuleviku totalitarism kasvab välja valitsuste bürokraatiatest, mitte riigipööretest ja revolutsioonidest. Raamatus "1984" kirjeldas Orwell totalitarismi kõikehõlmava kontrolli režiimina. Täpselt samasugust absoluutset kontrolli taotlevad Lula ja Moraes.

Orwelli "1984" üheks eeskujuks oli James Burnhami 1941. aastal ilmunud raamat "Haldurite revolutsioon", milles lüüakse häirekella professionaalse haldurite klassi [tehnokraatide] ja ärimaailma ning selle, mida tänapäeval kutsutakse süvariigiks, omavahelise liidu totalitaristliku iseloomu teemal.

Kui "demokraatia" päästmiseks läheb vaja tsensuuri, on tegu totalitarismiga

Totalitarism, mille võrseid võib näha üle maailma, on hulga ohtlikum, sest see on veennud paljude riikide nomenklatuure ja sealset märkimisväärset osa valijatest, et demokraatia päästmiseks läheb vaja tsensuuri. Tanke ja piinamist pole vaja, kui valitsus kontrollib teabekeskkonda. Kui valitsev partei võib määrata, mida inimesed tohivad või ei tohi öelda ja kuulata [miljöökontroll], siis pole enam vaja korraldada valimispettuseid või kukutada valitsusi.

Tanke ja piinamist pole vaja, kui valitsus kontrollib teabekeskkonda.

Täna me näeme Brasiilias, kuidas avalikult rünnatakse vabadusi ja demokraatiat. Lula ja Moraes ründavad vaba ja õiglast ajakirjandust. Nad on korrumpeerinud sõltumatu kohtusüsteemi. Nad mõtlevad käigu pealt välja seaduseid ja olemasolevat õigust jõustavad valikuliselt. Kõige selle juures rikuvad nad põhiseadust ja hulka teisi seaduseid.

Mis tegelikult Brasiilias toimub? Miks nii on läinud? Mida saab ette võtta?

Esimene kõige ilmsem põhjus, miks Lula ja Moraes X-i ründavad, seisneb selles, et sõnavabadus õõnestab nende legitiimsust. X-is on võimalik neid kritiseerida viisil, mida korportatiivses meedias pole tihti võimalik teha. Brasiilia valitsus rahastab korporatistlikku peavoolu meediat. Kogu Brasiilia meedia, kaasa arvatud sõltumatud taskuhäälingu saadete tegijad, kardavad valitsust. Nad kardavad jääda ilma riigieelarvest makstavatest toetustest või kohtu alla andmist.

Tsensuur on korporatistliku meedia huvides

Samuti on korporatistlik meedia otseselt rahaliselt huvitatud sotsiaalmeedia tsenseerimisest. Sotsiaalmeedia võistleb sellega nii reklaamiraha, lugejate kui lugude õiguspärasuse pärast. Uudistemeedia nõuab valitsustelt sotsiaalmeedia platvormide suuremat tsenseerimist kauem kui kümme aastat. Peale 2016. aasta Donald Trumpi valimisvõitu Ameerika Ühendriikides ja Jair Bolsonaro võitu 2018. aastal Brasiilias muutusid need nõudmised veelgi jõulisemateks ja osutatud kandidaate valimisvõitudes süüdistati "väärteavet" ning "välismõjusid", mille eesmärgiks oli valimisvõitude kahtluse alla seadmine.  

Brasiilias koostas valitsev Tööliste Partei võltsuudiste seaduse, mis kujutab endast nii valitsuse kui korporatistliku meedia soovi pressida sotsiaalmeedia ettevõtetelt riigi poolt kontrollitud meedia tarbeks välja raha. Austraalia ja Kanada valitsused üritavad saata korda sarnaseid asju.

Tsensuuritööstuskompleksi rahastavad USA valitsus ja George Soros

Lõpuks, Brasiilia tsensuuritööstuskompleksi (Censorship Industrial Complex) rahastavad suures osas Ameerika Ühendriikide valitsus ja George Soros

Sorose Avatud Ühiskonna Sihtasutused rahastasid 2023. aastal tsensuuri toetavaid vabaühendusi 31,3 miljoni dollariga.

Eesmärgiks on riigis kütta üles "väärteabe" hüsteeria, mille järel saab nõuda üha jõulisemat tsensuuri.

Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) esindaja nõustas Brasiilia valitsust, kuidas "välismaise sekkumise" tõrjumiseks tsenseerida "tahtlikku väärteavet". Sorose sihtasutus rahastab aastaid "faktikontrolle", "ajakirjanikke" ja "valitsusväliseid organisatsioone", millest paljusid toetab lisaks Ameerika Ühendriikide valitsus, mille eesmärgiks on riigis kütta üles "väärteabe" hüsteeria, mille järel saab nõuda üha jõulisemat tsensuuri ning õigustada Moraesi võimu kuritarvitamist. Ameerika Ühendriikide saatkond Brasiilias pole siiani valitsuse kohta öelnud ühtegi halba sõna.

Kuidas Brasiiliast sai diktatuur? Sest seda on vaja Lula Tööliste Parteile, korporatistlikule meediale ja Ameerika Ühendriikide valitsusele kontrolli säilitamiseks.

Mis juhtub järgmisena? 

Võimalikud on vähemalt kaks arengusuunda. Üks on reaalsus, mida ennustas Orwell raamatus "1984". Teine kujutab digitaalses vormis trükipressi leiutamisega kaasas käinud arenguid.

Kui maailma riikide valitsused piiravad X-i ja Telegrami tegevust elik hoopistükkis sulgevad need platvormid, siis jäävad alles veel sõltumatud meediakanalid ja isegi sotsiaalmeediaplatvormid, kuid neil pole seda ulatust, mis X-il täna ja Facebookil enne 2017. aastat. Rumble on küll olemas, aga see pidi Brasiiliast eelmisel aastal lahkuma. Sõltumatud uudised levisid ka Facebookis, kuid 2020. aastal hakkas Mark Zuckerberg reklaamiandjate survel sellist sisu piirama. Kui X ja Telegram lähevad kas Rumble'i või Facebooki teed, siis on Brasiilias käes uued pimedad ajad.

Teine areng tähendaks, et internet, üldiselt, ja sotsiaalmeedia platvormid, nagu X, on trükipressi moodi lahendused. Alguses oli trükipress Katoliku Kirikule kasulik, nagu ka korporatistlik meedia sai kasu Twitterist. Aja möödudes vähenes kiriku kontroll trükipresside üle, mis tõi kaasa protestantliku reformatsiooni, teadusrevolutsiooni ja Euroopa demokraatlikud riigikorrad. Kui valitsused võivad üritada internetti kontrollida, siis see neil ei õnnestu, sest olemas on tehnoloogiad, nagu Muski Starlink satelliitinternet ja virtuaalsed privaatvõrgud.

Ilma sõnavabaduseta pole võimalik korraldada ausaid ja vabasid valimisi.

Seega on sõnavabaduse kaitsmine ja tsensuurile vastu hakkamine olulised põhjusel, et saaks tõeks trükipressi stsenaarium. Brasiilias São Paulos toimub 7. septembril suur valitsuse vastane meeleavaldus. Paistab, et brasiillastel on Moraesist kõrini, kuid Lula toetab teda jätkuvalt, meedia on suuremas osas tsensuuri poolel ja senati esimees ei julge tunnistada seda, mis Moraesil tema kohta kompromiteerivat võib olla.

Viimased päevad näitavad, et Lula ja Moraes on diktaatorid ja Brasiilia ei ole enam demokraatia. Maailm peab muutma vaadet sellele riigile. Ilma sõnavabaduseta pole võimalik korraldada ausaid ja vabasid valimisi. Kohtusüsteem ei ole sõltumatu ja see töötab käsikäes presidendiga.  Täidesaatva ja kohtusüsteemi valitsuse harude kombineeritud diktatuur hoiab ära võimaluse, et senati president kasutaks oma võimu Brasiilia sõnavabaduse, demokraatia ning õigusriigi päästmiseks ja tagandaks ülemkohtunik Moraesi.

Tõlkis Karol Kallas