Eesti põlevkivienergeetikale tehakse 2035. aastaks lõpp peale ja selleks, et Eesti varustuskindla energiatööstuse hävitamine oleks "õiglane", annab Euroopa Komisjon ees ootava sotsiaalse katastroofi maandamiseks 354 miljonit eurot, kirjutab Karol Kallas.
Esmaspäeval, 10. oktoobril, külastas Eestit Euroopa Komisjoni ülemkomissar Ursula von der Leyen ja tema rõõmusõnum maarahvale oli uuskeeleliselt tähendustega manipuleeriv "õiglane [energia]ülemineku kava Eestile"
Järgnevalt on esitatud "õiglase" energiapöörde lühikokkuvõte, nagu see on esitatud Euroopa Komisjoni Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi poolt sotsiaalmeedias levitatavas infograafikas.
Eesti suured "rohelised eesmärgid", mida Euroopa Komisjon ja kohalik nomenklatuur Eestis ning Ida-Virumaal läbi suruda üritab:
- 2035. aastaks lõpetatakse põlevkivist elektri tootmine.
- 2040. aastaks lõpetatakse järk-järgult elektritootmises põlevkivi kasutamine [siinkohal peadirektoraat kordab ennast ja aastaarvud mingil põhjusel ei kattu].
- Kooskõlas Euroopa Liidu rohelise kursi eesmärkidega saavutatakse 2050. aastaks kliimaerapooletus.
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raames toetatakse teatud piirkondade õiglast üleminekut ja Eesti Ida-Virumaa maakonna õiglase ülemineku kava on järgmine:
- Õiglase ülemineku fondist antakse Ida-Virumaale 354 miljonit eurot.
- Fondist antakse raha piirkondadele, mis on kõige enam sõltuvad fossiilkütustest.
- Üleminekul kliimaerapooletule majandusele ei "jäeta kedagi maha".
- Majandustegevusi mitmekesistatakse ja luuakse uusi töökohti.
- Mobiliseeritakse lisaks 170 miljoni euro ulatuses erainvesteeringuid.
- [Õiglase rohepöörde] kava on koostatud koos kohalike [Eesti ja Ida-Virumaa] partneritega.
Selleks rakendatakse järgnevaid meetmeid:
Järk-järgult lõpetatakse energiatootmises põlevkivi kasutamine. Ida-Virumaa on Eesti kõige idapoolsem piirkond, kus põlevkiviga seotud ettevõtete poolt heidetakse atmosfääri üle viiekümne protsendi kõigist Eesti kasvuhoonegaasidest. Põlevkiviga seotud tegevused moodustavad üle 50 protsendi Ida-Virumaa majandusest ja viis protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust.
Rohelise energia tootmine. Taastatakse endised saastunud kaevandusalad. Investeeritakse päikese-, tuule- ja hüdroenergeetikasse ning taastuva vesiniku tootmisesse. Luuakse hoonete keskküttelahendused, mis ei ole seotud põlevkiviga.
Selline üleminek on roheline ja õiglane ning selle käigus toetatakse töölisi ja kohalikke kogukondi. Väidetavalt luuakse mainitud 354 miljoni euro eest otse 1100 uut töökohta. Ümber kavatsetakse õpetada 11 000 põlevkivitööstuste töötajat ja julgustatakse neid asuma uutele kõrget väärtust loovatele rohelistele töökohtadele. Ida-Virumaa majandus saab tänu investeeringutele väikeettevõtetesse, teadmispõhisesse (knowledge intensity) majandusse ja teadus- ning arendustegevusse olema mitmekesine. Samuti parandatakse piirkonna sotsiaal- ja terviseteenuseid.
Leyen kommenteeris sotsiaalmeedias Ida-Virumaa õiglast rohepööret: "Õiglase ülemineku kava raames investeerib Euroopa Liit energia- ja tööstussektori üleminekusse, mille käigus ei jäeta mitte kedagi maha. Kava käigus varustatakse Ida-Virumaa piirkonna töötajad oskustega, mida neil läheb vaja homse päeva majanduses."
Üleminek kliimaneutraalsusele peab toimuma õiglaselt ja kui seda ei juhtu, siis kliimaneutraalsust ei tule.
Euroopa Liidu rohelise kursi valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans selgitab Ida-Virumaa õiglase rohepöörde programmi järgmiselt: „Üleminek kliimaneutraalsusele peab toimuma õiglaselt ja kui seda ei juhtu, siis kliimaneutraalsust ei tule. Õiglase ülemineku fond aitab Ida-Virumaal arendada uut ja kestlikku majandustegevust ning võimaldab piirkonna elanikel saada kasu rohepöördega kaasnevatest võimalustest. Euroopa Komisjon toetab Eestit, et tagada tervislik, roheline ja õiglane tulevik."
Praxis kuulutab Ida-Virumaale sotsiaalkatastroofi
Ida-Virumaa õiglase roheülemineku kavas mainitud kohalikeks partneriteks on Eesti valitsus, ministeeriumid, ametkonnad, kohalikud omavalitsused ja mõttekoda Praxis, mille 2020. aasta uuringust on saanud omamoodi Ida-Viru rohepöörde alusdokument, millele toetuvad nii ministeeriumid, ametkonnad kui KOVid.
Praxis näeb oma uuringus juhul, kui minnakse äärmusliku roheülemineku teed, Ida-Virumaal sotsiaalse katastroofi riski:
Põlevkivisektori sulgemine tähendab selle töötajatele töötasu kadumist. Koos leibkonnaliikmetega on otseses vaesusriski langemise ohus vähemalt 8000 inimest. Sealjuures on prognoositav ka toimetulekutoetuse saajate arvu tõus. 2035. aasta stsenaariumi ehk sektori kiire sulgemise korral on esmases toimetuleku riskirühmas üle 50-aastased madala või keskmise oskustasemega töötajad (üle 900 inimese), kes on seni olnud maakondlikus mõistes pigem suure töötasuga, kuid oskusspetsiifilised.
Ühe maailma rikkama ja haldussuutlikuma riigi Saksamaa Ruhri piirkonna söe- ning terasetööstuse entusiastlik sulgemine näitab, et sotsiaalse katastroofi vältimine on pea võimatu. Ametlikud kajastused endistesse kaevandustesse rajatud seiklus- ja veeparkidest ning pulbitsevast rohetööstusest kipub olema pigem propaganda.
Ida-Virumaa "õiglusesse" ja "üleminekusse" puutuvate Eesti ametnike ning ettevõtjate hinnangul on 354 miljonit eurot vajamineva "õigluse" jaoks väike raha. Eesti Energia 2022. aasta teise kvartali müügitulu oli 417 miljonit ja puhaskasum 33 miljonit eurot. Viru Keemia Grupp teenis 2021. aastal kasumit 50 miljonit eurot.
Vaadates kui edukalt on Euroopa Liit Ursula von der Leyeni juhtimisel saanud hakkama energiewendega ja kui edukalt Eesti progressiuslised erakonnad Venemaaga energiasõda peavad, siis võib olla kindel, et Ida-Virumaal saavad asjad olema tõeliselt hästi, kõigist tööta jäävatest kaevuritest saavad hinnatud IT- ja rohetööstuse eksperdid ning Silmetist Euroopa Liidu rohepöörde muldmetallidest nurgatala.