Sageli ei ole inimesed teadlikud, et paljud rasestumisvastaseks nimetatavad vahendid toimivad tegelikult ka abortiividena. Allpool on portaalis Abort.ee toodud selgitus hormonaalsete kontratseptiivide abortiivse toime kohta.

Rasestumisvastastest vahenditest rääkides on kriitiline küsimus see, kas jutt käib kontratseptiividest sõna korrektses tähenduses (ladina keeles conceptio – viljastumine; contra – vastane) ehk vahenditest, millel on üksnes toime takistada inimese eostumist, või omab konkreetne vahend lisaks ka teisest toimet hävitada juba eostatud inimese (embrüo) elu. Viimasel juhul on tegemist mitte kontratseptiivse, vaid abortiivse toimega. Seejuures on mitmetel vahenditel, mida peetakse laialt levinud arvamuse kohaselt vaid kontratseptiivideks, tegelikkuses ka abortiivne toime.

Selleks, et liigitada allkirjeldatud vahendid rasestumisvastasteks, mitte abortiivseteks, on viimase poolsajandi väletel ümber defineerinud raseduse mõiste, määratledes selle algusena mitte viljastumise, vaid implanteerumise ehk embrüo pesastumise emakaseinale (vt täpsemalt siit ja siit). Selline lähenemine on aga vastuoluline, kuna teadus kinnitab, et inimelu algab eostumisega, mistõttu seisukoht, et rasedus algab ca 6 päeva pärast viljastumist algava nideerumise ehk embrüo (blastotsüsti) pesastumisega emakaseinale, tingiks absurdse järelduse, et pesastumise eelselt kannab naine küll oma kehas embrüot ehk oma inimesena arenevat järeltulijat, ent ei ole rase.

Olenemata sellest, kuidas rasedust määratleda (kas algavana eostumisest või embrüo pesastumisest), omavad allkirjeldatud vahendid abortiivset toimet tähenduses, et nende kasutamine võib kutsuda esile emaihus inimesena areneva embrüo hukkumise. Järgnevalt on peamiselt Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehel esitatud faktilistele andmetele tuginedes toodud välja, millised tihti vaid kontratseptiivideks peetavad vahendid toimivad tegelikkuses ka abortiividena.

On kahetsusväärne, et see tõsiasi sündivuse piiramise vahendeid propageerivate huvigruppide poolt pea alati maha vaikitakse (olgugi, et nagu juba öeldud, leiab tähelepanelikult otsides selle kohta teavet ka kõige jõulisema pillide propageerija ehk Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehelt).

Hinnanguliselt kasutab maailmas pille rohkem kui 100 miljonit naist. Seda fakti silmas pidades on ootuspärane, et sündivuse piiramise vahendite tootmisest ja levitamisest on saanud farmaatsiaäris üks suurima käibe ja kasumiga ettevõtmisi. Muidugi ei tule sadu miljoneid dollareid kätkevale ärile kasuks, kui rääkida potentsiaalsetele klientidele, et pillid omavad lisaks laste eostumise ärahoidmisele ka toimet kutsuda esile juba eostunud ja väga varajases arengustaadiumis inimlapse hukkumine.

Ent just samuti on ebaeetiline jätta ideoloogilistest ja ärilistest huvidest lähtudes selline äärmiselt oluline teave inimestele avaldamata ning neid seeläbi eksitada. Seejuures on irooniline (ja samas paljutähenduslik), et niisugust manipulatiivset strateegiat kasutavad huvigrupid, kes räägivad kõige valjema häälega naiste vabadusest valida. Näib, et valikuvabaduse loosungi varjus ei taheta anda inimestele täit teavet, mis võimaldaks langetada valikuid informeeritult ning vabalt sõna tõelises tähenduses, st oma südametunnistuse häälega arvestades. Kes iganes tahab noortele tõeliselt abi pakkuda, peaks ennekõike rääkima neile tõtt — olgu see kui tahes ebamugav.

Vääritimõistmise vältimiseks olgu veel kord selgesõnaliselt üle korratud, et ükski allnimetatud medikament ega vahend ei oma vaid abortiivset toimet – nende kõigi puhul on abortiivne toime mitte esmane, vaid teisene ehk täiendav. See tähendab, et abortiivne toime avaldub ainult juhul, kui kontratseptiivne toime ei ole andnud soovitud tulemust. See on üksnes loogiline, sest abortiivne ehk embrüo hukkumist tingiv toime ei saa kuidagi rakenduda, kui viljastumine ei ole toimunud ja embrüot ei eksisteeri.

Kombineeritud pillid

Toimemehhanismid: kaks kontratseptiivset + üks abortiivne

Esimesed pillid kiideti heaks ning lubati turule 1960-ndate aastate alguses. Need sisaldasid vaid sünteetilist hormooni östrogeen, mis pani naise keha arvama, et ta on juba rase – kui naine on rase, toodab tema organism loomulikul teel rohkem östrogeeni, mis omakorda hoiab ära ovulatsiooni ehk munaraku munasarjast eraldumise. Kui munarakk munasarjast ei eraldu, ei saa see ka viljastuda, kuna spermatosoididel puudub munarakule ligipääs.

Pillide kõrge östrogeenisisaldus põhjustas aga 1960-ndatel ja 1970-ndatel aastatel palju ohtlikke kõrvaltoimeid. Pärast seda, kui paljud naised hakkasid kannatama veretrombide, südameatakkide ja insultide all, langetasid pillitootjad avalikkuse survel östrogeeni taset algselt 150 mikrogrammilt tänasele tasemele 20-30 mikrogrammi pilli kohta. Ühest küljest vähendas see ohtlikest kõrvaltoimetest tulenevat ohtu (kuigi ka täna toodetavate pillide kasutamine kätkeb märkimisväärset trombiriski), teisest küljest aga suurendas samaaegselt ovulatsioonide (ehk munaraku munasarjast vabanemise) toimumise tõenäosust.

Vastuseks sellele tõsiasjale lisasid pillitootjad sünteetilisele östrogeenile teist hormooni, sünteetilist progesterooni, millel on kaks toimet. Esiteks muudab progesteroon emakakaelas oleva limakorgi tihedamaks ja seega spermatosoididele raskemini läbitavaks – see on pillide teine ja täiendav kontratseptiivne toime. Teiseks tingib aga progesteroon emaka limaskesta veresoonte kuivenemise ja seeläbi limaskesta õhenemise, mistõttu muutub emaka keskkond embrüo pesastumise jaoks ebasoodsaks. Tagajärjeks on see, et inimesena arenev juba ca 100 rakuline embrüo ei saa emakaseinale kinnituda ja hukkub, kandudes menstruatsiooni käigus naise kehast välja.

Nii toimibki pill mitte üksi kontratseptiivi, vaid ka abortiivina, omades esmaselt kahte kontratspetiivset toimet ja teiseselt – juhuks, kui kontratseptiivsed toimemehhanismid ei toimi – ka üht abortiivset toimet. See on fakt, millest avalikkuses palju ei räägita. Ometi on see teaduslik tõsiasi, mille kohta on formaalne (ja spetsiifilise keelekasutuse tõttu raskesti mõistetav) teave toodud ka pillide infolehtedel. Samuti ei eita pesastumist takistavat toimet Eesti Seksuaaltervise Liit, mille kodulehel on pillide (ja teiste kombineeritud hormonaalsete vahendite, nagu plaaster ja tuperõngas) toime kohta kirjutatud järgmist:

Pillid takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast (ovulatsiooni). Kui munarakk ei eraldu, ei saa seda ka viljastada. Lisaks sellele muutub emakakaelas olev limakork tihedamaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks), emaka limaskest õheneb ja muutub selliseks, et viljastatud munarakk ei saa sinna pesastuda.

Siiski tuleb seda lõiku vaadates nentida üht olulist terminoloogilist eksitust. Viljastumine on protsess, mille käigus ühinevad naise sugurakk ehk munarakk ja mehe sugurakk ehk seemnerakk, lakates seeläbi iseseisvalt eksisteerimast, ning luues uue (nii seemne- kui munarakust erineva geneetilise informatsiooniga) diploidse raku ehk sügoodi, mis on uue inimese keha esimene rakk (vt joonist). Ca kuuendal päeval pärast eostumist algava pesastumise (ehk embrüo emakaseinale kinnitumise) ajaks on embrüo arenenud juba enam kui sajarakuliseks inimolendiks. Seetõttu on ekslik ja eksitav rääkida "viljastunud munaraku pesastumisest", sest nii võib jääda mulje, et jutt käib endiselt naise sugurakust, samal ajal kui tegelikkuses on pesastumise ajaks tegu enam kui sajast rakust koosneva embrüo ehk uue inimesega. (Täpsemat teavet viljastumise ja pesastumise kohta vaata siit.)

Pilli (ja teiste samal põhimõttel toimivate vahendite) toimemehhanismi paremaks mõistmiseks vaata ka järgmist presntatsiooni:

Hormonaalsete kontratseptiivide abortiivse toime selgitus

Minipillid

Toimemehhanismid: üks kontratseptiivne + üks abortiivne

Erinevalt kombineeritud pillidest, mis sisaldavad nii sünteetilist östrogeeni (mis takistab ovulatsiooni ehk munaraku munasarjast eraldumist) kui sünteetilist progesterooni (mis tihendab emakakaelas oleva limakorki ja takistab embrüo pesastumist emakaseinale), sisaldavad minipillid – mida nimetatakse ka hormoontablettideks – ainult kollaskehahormooni (progesteroon). Nii on minipillidel kaalukam abortiivne toime kui kombineeritud pillidel.

Seega kehtivad minipillidest rääkides suuresti samad tähelepanekud, mis kombineeritud pillide puhul. Minipillide toimeaineks oleva progesterooni tõttu muutub emakakaela limakork tihedamaks ning see takistab seemnerakkude pääsu emakasse ja seeläbi hoiab ära munaraku viljastamise võimalust (kontratseptiivne toime). Teiseks tingib aga progesteroon emaka limaskesta veresoonte kuivenemise ja seeläbi emaka limaskesta õhenemise, mis tähendab, et kui spermatosoididel on siiski õnnestunud tihenenud limakorgist läbi pääseda ja munaraku viljastamise teel panna algus uue inimese arengule, ei ole embrüol võimalik emakaseinale kinnituda, mis omakorda kutsub esile tema hukkumise (abortiivne toime). Mõningatel andmetel ei toimu minipillide võtmise ajal osal naistest ka ovulatsiooni.

Minipillide toimemehhanismi paremaks mõistmiseks vaata ka ülaltoodud kombineeritud pillide kohta käivat presentatsiooni.

SOS-pillid

Toimemehhanismid: kaks kontratseptiivset + üks abortiivne

SOS-pillide toimemehhanismi paremaks mõistmiseks vaata ka ülaltoodud kombineeritud pillide kohta käivat presentatsiooni.

Vt lisaks: Prof. Richard Stith, "Plan B Manufacturer Admits Morning After Pill Can Cause Death of an Embryo", LifeSiteNews.com, 07.09.2006

"Rasestumisvastased" plaastrid

Toimemehhanismid: kaks kontratseptiivset + üks abortiivne

"Rasestumisvastased" plaastrid toimivad samal põhimõttel kui kombineeritud pillid, ainult et nende manustamine ei toimu suu kaudu, vaid toimeained (ovulatsiooni ära hoidev etinüülöstradiool (östrogeen) ning emakakaela limaskorki tihedamaks muutev ja embrüo emakaseinale kinnitumist võimatuks tegev norelgestromiin (progesteroon)) imenduvad vereringesse läbi naha.

"Rasestusmisvastaste" plaastrite toimemehhanismi paremaks mõistmiseks vaata ka ülaltoodud kombineeritud pillide kohta käivat presentatsiooni.

"Rasestumisvastane" rõngas

Toimemehhanismid: kaks kontratseptiivset + üks abortiivne

Ka "rasestumisvastane" rõngas on oma toimimise põhimõtete poolest sarnane kombineeritud pilliga. Kuna rõngast vabaneb kahte tüüpi sünteetilist naissuguhormooni (östrogeen ja progesteroon, millest esimene takistab ovulatsiooni ehk munaraku väljumist munasarjast ning teine muudab emakakaela limaskorgi tihedamaks ja embrüo emakaseinale kinnitumise võimatuks), kuulub rõngas kombineeritud hormonaalsete vahendite hulka. Erinevus kombineeritud pillidest seisneb selles, et hormoonid imenduvad organismi tupe limaskesta kaudu.

"Rasestumisvastase" rõnga toimemehhanismi paremaks mõistmiseks vaata ka ülaltoodud kombineeritud pillide kohta käivat presentatsiooni.

Emakasisene vahend ehk spiraal

Toimemehhanismid: üks kontratseptiivne + üks abortiivne

Spiraali toimemehhanismi paremaks mõistmiseks vaata ka ülaltoodud kombineeritud pillide kohta käivat presentatsiooni.

Hormonaalne emakasisene vahend ehk hormoonspiraal

Toimemehhanismid: kaks kontratseptiivset + üks abortiivne

Ka hormonaalne emakasisene vahend on T-kujuline plastikust vahend, kuid see erineb tavalisest emakasisesest vahendist selle poolest, et eritab kollaskehahormooni (progesteroon), millel on jällegi kaks toimet: a) emakakaela kanali lima pakseneb nii, et spermatosoidide pääs emakasse on raskendatud ning b) emaka limaskest muutub embrüo kinnitumiseks liiga õhukeseks, mille tõttu embrüo kui arenev inimene hukkub. Harvem võib hormoonspiraali tõttu ära jääda ka ovulatsioon.

Hormoonspiraali toimemehhanismi paremaks mõistmiseks vaata ka ülaltoodud kombineeritud pillide kohta käivat presentatsiooni.

Süstitavad hormonaalsed vahendid ja implantaadid

Toimemehhanismid: üks kontratseptiivne + üks abortiivne

Süstitavad hormonaalsed vahendid ja implantaadid toimivad jällegi kollaskehahormooni (progesteroon) põhistena. See tähendab, et nad sisaldavad nimetatud naissuguhormooni, mille toimel a) lima emakakaelas pakseneb, muutudes spermatosoididele raskesti läbitavaks, ning b) emaka limaskest õheneb, mistõttu inimesena arenev embrüo ei saa sinna pesastuda ja hukkub.

Nende vahendite toimemehhanismi paremaks mõistmiseks vaata ka ülaltoodud presentatsiooni.

NB! Laialt levinud rasestumisvastane vahend kondoom takistab üksnes viljastumist ning sellisena abortiivset toimet ei oma.

Allikad:

  • "Rasestumisvastased vahendid", Eesti Seksuaaltervise Liit (amor.ee)
  • "Abortifacients", Wikipedia
  • "Birth Control", Wikipedia
  • "Hormonal Contraception", Wikipedia
  • "Human fertilization", Wikipedia
  • William F. Colliton, Jr, MD, "The Birth Control Pill: Abortifacient and Contraceptive", Linacre Quarterly (November 1999), lk 26-35
  • Walter L. Larimore, MD, Joseph B. Stanford, MD, "Postfertilization Effects of Oral Contraceptives and Their Relationship to Informed Consent", 9 Archives of Family Medicine (Veebruar 2000), lk 126-133
  • Randy Alcorn, Does the Birth Control Pill Cause Abortions?. 8. tr, Eternal Perspective Ministries, 2007 (Kokkuvõte)
  • John C. Willke & Barbara H. Willke, Abortion: Questions & Answers. Ohio: Hayes Publishing Company, Inc., 2003
  • Brian Clowes, The Facts of Life: An Authoritative Guide to Life and Family Issues. Human Life International, 2001