Vaktsiinitootja Moderna soovib, et USA maksumaksja maksaks kinni ettevõtte patendivarguse.
Kanada biotehnoloogia ettevõte Arbutus ja selle tütarettevõte Genevant on kaks aastakümmet näinud vaeva lahenduse arendamisega, kuidas mRNA sünteetiline geneetiline kood toimetada rakkudesse, et need hakkaksid soovitud viisil käituma. Lahenduseks on rasva sarnased molekulid, mida nimetatakse lipiidide nanoosakestesteks (lipid nanoparticles; LNP), mis katavad ümbrikuna mRNA ja toimetavad selle väidetavalt turvaliselt raku sisemusse. Arbutuse ja Genevanti lahendus on patenteeritud, mille Moderna oma Spikevaxi Covid-19 vaktsiinis ilma selle loojatelt luba küsimata kasutusele võttis, vahendab Compact Magazine.
Arbutus ja Genevant pöördusid kohtusse ja nõuavad Modernalt kahjutasu. Moderna toob enda õigustuseks 1. Maailmasõja ajast pärit seaduse, mis lubab erandlikes oludes intellektuaalse omandi "laenamist".
2019. aastal oli Moderna Massachusettsi osariigi Cambridge'i linnas asuv pisike ja tundmatu biotehnoloogia ettevõte, kellel – nagu kirjutas Boston Globe – "oli pika aja jooksul saavutamata jäänud unistus kasutada mRNA rakkudesse sisestamise tehnikat uute ravimite loomiseks". Selle ajani ei suutnud Moderna turule tuua ühtegi ravimit ja tegutses investorite armust. Kahe aastaga on ettevõttest saanud 50 miljardi dollari väärtusega farmaatsiatööstus. Moderna, mis 2018. aastani kandis nime ModeRNA Therapeutics, tegutseb alates 2010. aastast.
Ettevõtte presidendi Stephen Hoge'i sõnul suutis Moderna luua 2020. aasta jaanuaris oma Covid-19 vaktsiini ühe tunniga ja "selle tegemine oli suhteliselt hõlbus".
Esimene partii vaktsiine saadi valmis sama aasta veebruaris ja märtsis algasid esimese järgu katsetused.
mRNA lahenduse idee on teadlastele tuntud üle kahekümne aasta ja sama kaua on nähtud vaeva, kuidas mRNA rakkudesse kohale toimetada. Moderna poolt vaadates teeb kaasuse keerulisemaks asjaolu, et ettevõte teadis, et LNP süsteemi intellektuaalne omand kuulub Arbutusele ja Genevantile. Moderna on seda litsenseerinud oma teiste ebaõnnestunud toodete tarbeks ja üritanud mitu korda kõnealust patenti kohtus tühistada. Spikevaxi puhul võttis vaktsiinitootja LNP süsteemi luba küsimata ja õiguste eest maksmata kasutusele.
Moderna väidab, et ettevõte pole kellegi intellektuaalset omandit rikkunud ja nende lahendus on Kanada biotehnoloogiaettevõtete omaga ainult "sarnane" ning LNP valemit on muudetud.
Moderna kohtusse viijad ei soovi Spikevaxi turult ära korjamist, vaid ainult tasu oma töö eest.
Moderna esitas mais kohtule palve kaebus tagasi lükata, kuid ei esitanud enda vaktsiini algupärasuse õigustamiseks ühtegi tõestust. Selle asemel osutas ettevõte sõjaaja tarbeks mõeldud seadusele, et kui mõni ettevõte tunneb, et tema õiguseid on – sõja tarbeks vajalike toodete tegemisel – rikutud, siis peab ta esitama kaebuse mitte intellektuaalse omandi omastaja, vaid otse Ameerika Ühendriikide vastu.
Teiste sõnadega soovib Moderna, et karistuse võimaliku intellektuaalse omandi varguse eest võtaks enda kanda USA maksumaksja.
Toimetas Karol Kallas