Üks Eesti kogenumaid pankureid Indrek Neivelt leiab, et Eesti pangad on pankade tavanormidega võrreldes ülekapitaliseeritud ja pangamaksu maksmine neile mingisuguseid probleeme ei tekitaks.
Nädal tagasi kirjutas Neivelt, et sotsiaaldemokraatide pankade maksustamise kava on valitsusparteide kooskõlastatud teabeoperatsioon, millega kõik osalised loodavad pälvida suurema rahva poolehoiu.
Neivelti sõnul kirjutati teabeoperatsiooni stsenaarium siiski jooksvalt ümber ja põnevust jätkub veel edaspidisekski.
"Täpselt nädal tagasi pakkusin siinsamas välja stsenaariumi, kuidas sotside pankade maksustamise plaan lõpeb. Aga stsenaarium kirjutati jooksvalt ümber ja põnevust jätkus kuni teisipäeva pärastlõunani. Arvestades Eesti Panga presidendi pretsedenditut reaktsiooni, siis veelgi kauemaks. Ja usun, et sellega veel asi ei lõpe," kirjutab Neivelt.
Ta põhjendab oma küsimust pankade omakapitali arvestamise reeglitega:
"Väga lihtsustatult saab panga iga omakapitali euro kohta välja laenata umbes 9-10 eurot. See sõltub laenude riskitasemest, tagatistest jms. aga universaalpankadel see umbes nii on. See on rusikareegel ja spetsialistid võivad sellest päevade kaupa nüansse välja tuua.
Pankade Eestis olevate laenude summa on veidi alla 28 miljardi. Laias laastus on sellise portfelli jaoks vaja 3.5 miljardit omakapitali, sest pankadel on lisaks teisi varasid. Siis saab ennast juba turvaliselt tunda. Kui tahta ennast väga turvaliselt tunda, siis 4 miljardit. Aga pankadel on omakapitali [viimase] poolaasta lõpu seisuga 4.7 miljardit. Selle sees on juba esimese poolaasta kasum."
Neivelti sõnul ennustatakse, et käesoleval aastal teenivad Eestis tegutsevad pangad kasumit üle miljardi euro. Nii antud kasumi- kui omakapitali numbrid näitavad, et eesti pankadel on kriiside üleelamiseks piisavalt kapitali. Pigem on eesti pangad ülekapitaliseeritud. Mis näitab, et sotsiaaldemokraat Lauri Läänemetsal oli pangamaksu soovitades õigus.
"Aga valitsuse teiste liikmete nõunikud andsid ministritele küll halba nõu. Näiteks ütleb rahandusminister Mart Võrklaev 13.augustil pankade lisamaksustamise ideed maha tehes: "Meil tuleks jätta pankadele võimalus kasutada kasumist tekkinud raha täiendava laenukapitalina majandusarengu toetuseks või reservidesse panekuks tulevaste võimalike kahjumite katteks. See on üks meie eelis teiste riikide ees – me ei ole pidanud kasutama maksumaksja raha pankade päästmiseks."
Mina loen sellest välja, et kui rohkem makse võtta, siis ei pruugi pankadel kapitali jätkuda, et majanduskasvu toetada või saada hakkama majanduskriisis."
Sama seisukoha kordas Võrklaev üle 14. septembril: "Pankade kapitali vähendamine toob ettevõtlusesse veelgi rohkem ebakindlust juurde. Meil tuleb aga tõsiselt tegeleda majanduse elavdamisega, mitte selle nõrgestamisega. Mis riigieelarvet puudutab, siis kuna tegemist oleks ajutise maksuga, ei aita see meil pikaajalisi kohustusi katta."
Neivelt osutab, et pankade juhid muretsesid erinevates intervjuudes raskete aegade tuleku pärast, kui omakapitali ei pruugi enam jätkuda. Samuti muretsesid pangaülemused sellepärast, et kui pangad peaksid rohkem makse maksma, siis ei jätku laenuportfelli kasvatamiseks omakapitali.
Ta osutab, et pankade omakapitali ja kasumeid arvestades võiks Eestis tegutsevad pangad laenata aastas välja kümme miljardit eurot rohkem kui seni. "Seda aga ei suudaks meie majandus vastu võtta ja tekiks ülekuumenemine. À la 2006 ja 2007. Tegelikult kasvab laenuportfell umbes miljardi võrra aastas ehk kümme korda vähem."
Eesti avalikkusele räägiti, et kui pankadele kehtestada Leedu eeskujul erakorraline maks (mille suuruseks Leedus on lisaks seni kehtinud maksule ca 150 miljonit eurot aastas), ei jätku neil enam laenamiseks kapitali.
"Ja siis mõni päev hiljem tuldi välja uudisega, et pangad maksavad hoopis rohkem dividende…," jätkas Neivelt.
Ära unustati jutt, nagu "kapitali vähendamine toob ebakindlust juurde". Omakapitali vähendab maksudega ühte moodi ka dividendide maksmine.
Neivelti sõnul tunnistavad Eesti pangad avalikult, et "omakapitali on pankadel piisavalt ja varasem jutt oli mõeldud välja üldsuse eksitamiseks".
"Meid on lihtlabaselt lollitatud. Ja ka rahandusminister on pandud väga rumalasse olukorda. Tõenäoliselt sellepärast reageeris ka keskpanga president selle uudise peale nii valulikult. Ja mitte ainult tema," lõpetab Neivelt postituse.
Eesti laenuturu maht on täna ümmarguselt 28 miljardit eurot.
Toimetas Karol Kallas