Protest Norra lastekaitseorganisatsiooni Barnevernet vastu ja Bodnariude perekonna toetuseks

Sada juristi, õigusteaduse õppejõudu ja Euroopa parlamendi liiget on liitunud petitsiooniga, milles kutsutakse Norra valitsust üles taas kokku viima peret, kelle viis last eemaldati kodust mullu novembris lastekaitsetöötajate poolt seoses nende kristliku kasvatuse ja väidetava füüsilise väärkohtlemisega.

Marius ja Ruth Bodnariu viis last, algselt isegi koos noorima, kolmekuise imikuga, jagati kolme asenduskodu vahel ning petitsiooni autorite andmetel nad “ei käi enam kirikus ning kasvavad koos isikutega, kes ei jaga nendega kristlikku usku või üldse usku Jumalasse”. Enamgi veel, väidetavalt on asenduspered laste religioossete tunnete suhtes üles näidanud “ükskõiksust ja põlgust”.

Petitsioonile allakirjutanute seas on rumeenlastest parlamendiliikmeid, õigusteaduste professoreid USA-st, Hiinast ja Lõuna-Koreast ning välisrumeenlasi USA-st ja Austraaliast, kes kõik toetavad Marius Bodnariut, rumeenlast, kes kohtus oma norralasest naisega 1999. aastal Rumeenias. Petitsiooniga liitunud ja perekonna toetajad Norras ja väljaspool Norrat väidavad, et riigi lastekaitseorganisatsioon Barnevernet on liiga innukas ning täiesti taktitu immigrantide ja põgenike perekesksete väärtuste suhtes.

USA-s Houstoni osariigis resideeruva rumeenia päritolu advokaadi Peter Costea koostatud ja Norra valitsusele adresseeritud petitsoonis tuuakse välja, et laste paigutamine mittekristlikesse kodudesse rikub nii Norra riigi seadusi, mille kohaselt Barnevernet kohustub “säilitama laste religioosset identiteeti”, kui ka Euroopa lapse õiguste konventsiooni.

Laste eemaldamiseks Bodnariu perest andis tõuke pere kahe vanema lapse ülekuulamine õpetajate poolt pärast kaklust koolibussis. Väidetavalt tunnistasid lapsed, et vanemad annavad neile mõnikord laksu ning muretsesid, et ei ole võimelised elama oma nelipühilastest vanemate rangete kristlike nõuete järgi. Järgmisel päeval viisid politsei ja lastekaitse pere kodust kõik lapsed, püüdmatagi selgitada Norras kehtivat füüsilise karistamise vastast seadust.

Sotsiaaltöötajate tegevust on uuritud mitmes kohtus, ent Barnevernet töötab kuuldavasti järjekindlalt selle nimel, et anda lapsi asendusperedesse. Petitsiooni allakirjutanute sõnul on “ennekuulmatu, millist valu ja vaimset kannatust” Barnevernet on vanematele ja lastele põhjustanud.

Costea koostatud petitsioon pole aga esimene Norrat häbistanud rahvusvaheline aktsioon. Aprillis toimusid meeleavaldused suuremates märkimisväärse rumeenia elanikkonnaga linnades kogu maailmas, YouTube’is aga ringleb mitmeid karmisõnalisi videoid, mis süüdistavad Norra riiki perekondade lõhkumises.

Antud juhtum on esile kutsunud ka riigisisest kriitikat, milles leitakse, et Barnevernet on tundetu perekondade, eriti aga just immigrantide perekondade suhtes. Väljaande Christianity Today andmetel 2015. aasta kohta on Norras immigrantide peredest eemaldatud umbes 3000 last.

Selle kuu alguses toimus Norra riiklikus televisioonis (NRK) kõnealusel teemal paneeldiskussioon, kus perede eestkostja Einar Salveson väitis, et väiksel, aga tähelepanuväärsel osal juhtudest eemaldab Barnevernet lapsed valedel põhjustel.

Salvesoni sõnul esitas ta valitsusele 170 norra haritlase poolt allkirjastatud petitsiooni üleskutsega anda hinnang lastekaitse tegevusele või vähemalt luua dialoog selle juhtide ning kaebustega inimeste vahel, vastust aga ei saanudki.

Salvesoni hinnangul ei väärtusta Norra riik piisavalt perekonda. Arutelus osalenud sotsiaaltöötajad aga kasutasid mõiste “perekond” asemel järjekindlalt hoopis sõnapaari “bioloogiline seos”.

Lisaks avaldas telesaates oma arvamust režissöör Vitke Lokkeberg, kes on dokumenteerinud valitsusepoolset Ida-Euroopa pagulaste ja immigrantide väärkohtlemist ning leiab, et norrakad “ei mõista teistsugune olemist”. Lokkeberg ütles, et teistes riikides, kus ta on töötanud, dikteerib kultuur, et lapsed kuuluvad perele. “Norras tekib tunne, et lapsed kuuluvad riigile,” lisas ta.

Lokkeberg oletas, et tihedama asustusega riikides suhtlevad pered omavahel rohkem ning viis, kuidas nad oma lapsi kohtlevad, on kogukonnapoolse mitteametliku jälgimise all. Norras aga, kus pered nagu Bornariude oma elavad isoleeritud tingimustes eraldatud maapiirkondades, on riigil suurem sotsiaalne õigus sekkumiseks.

Telesaates aset leidnud arutelu tõi välja nii Norra riigi häbi rahvusvahelise kriitika alla sattumisest kui valmisoleku puudumise uurida Barneverneti tegevust konkreetsetel juhtumitel nagu Bodnariu perekonna oma – pealtnäha selleks, et kaitsta perekondade ja laste privaatsust. Saatejuht sekkus korduvalt, nõudes, et konkreetse juhtumi üksikasjade üle ei arutletaks, ehkki see juhtum oligi saate tegemise põhjuseks.

Steve Weatherbe