Rahvusvahelise survega silmitsi seisvad Norra võimud on loobunud süüdistustest Bodnariu perekonna vanemate vastu ning nõustunud tagastama neile nende neli last, kes on hetkel paigutatud riigi eri piirkondades paiknevatesse asendusperedesse.

Pärast suurema osa möödunud nädalast väldanud kohtumisi kohaliku maavalitsuse, lapsevanemate Marius ja Ruth Bodnariu advokaatide ning Barneverneti advokaatide vahel nõustus viimane – Norra lastekaitse organisatsioon, mis möödunud novembris Bodnariude viis last perest eemaldas – süüdistustest loobuma ning lapsed tagastama.

“Kaks poissi lubatakse koju sel nädalal,” ütles Houstonist pärit jurist Peter Costea portaalile LifeSiteNews. “Tüdrukud aga taheti jätta asendusperedesse kuni kooliaasta lõpuni.”

Costea, kelle petitsioonile laste tagastamiseks andis allkirja üle 100 inimõiguste juristi ja eksperdi kogu maailmast, leidis, et laste vabastamise peamiseks ajendiks oli rahvusvaheline surve. Lisaks tema petitsioonile toimusid välisrumeenlastest kristlaste algatusel meeleavaldused Norra saatkondade ja konsulaatide ees enam kui kahes tosinas riigis asuvas viiekümnes linnas. Nemadki algatasid petitsiooni, millele kogusid üle 50 000 allkirja.

Bodnariude perekond
Bodnariude perekond

Perekond sattus Barneverneti tähelepanu alla, kui kooli ametnikud teatasid, et pere kooliealiste tütarde andmetel on vanemad neid füüsiliselt karistanud, süüdistades samas nende karmikäelises lähenemises pere konservatiivset nelipühi kristlust, mille pereisa tõi kaasa oma sünnikodust Rumeenias (kus ta oli tutvunud oma norralasest abikaasaga).

Laste onu Daniel Bodnariu rääkis portaalile LifeSiteNews, et kooli direktor oli kurtnud, et laste vanemad on “väga kristlikud” ning et “nende vanaema usub, et Jumal karistab pattu, mis tekitab lapses puude.” Direktor soovitas aga nõustamist, mitte sekkumist.

Ent Costea arvates toimib Norras midagi kurjakuulutavamat kui religioonivastane eelarvamus. Tema andmetel eemaldab Norra riik peredest ülemäärase hulga lapsi: 2014. aastal näiteks 9 611 last. Võrdlusena eemaldati Texase osariigis, mille rahvaarv on 27 miljonit Norra 5,2 miljoni vastu, samal aastal peredest vaid natuke üle 17 000 lapse.

Millest see erinevus tuleneb? Costea pakub välja kaks selgitust. Esiteks peab Texase osariigi lastekaitse algusest peale oma tegevust avaliku kohtu ees õigustama, Barnevernet aga tegutseb suletud uste taga. Teiseks usub Costea, et ebaproportsionaalselt suur osa neist lastest on eemaldatud aafrika, lähis-ida ja ida-euroopa päritolu immigrantide peredest – selleks, et muuta lapsed korralikeks liberaalseteks ja sekulaarseteks norrakateks.

“Ma kaldun uskuma, et Norra riigil on käsil midagi äärmiselt häbiväärset,” ütles Costea. “Ma pean silmas mitteametlikku demograafilise ümberjaotamise poliitikat. Norra vananeb. Norra ei tooda juurde lapsi, vaid impordib neid sellisel määral, et varsti pole riik enam norralik ega euroopalik. Barneverneti töö näib olevat võtta immigrantide peredest lapsed ning paigutada need norra kodudesse, kus nad kaotavad oma etnilise ja lingvistilise identiteedi ning saavad norrakateks.”

Costea sõnul palus maavalitsus Barnevernetil läbi rääkida omapoolsete tingimuste üle laste perele tagastamiseks, kuivõrd nad olid kaasust kaotamas. Sellegipoolest ei suutnud osapooled kokkuleppele jõuda, mistõttu organisatsioon lihtsalt loobus püüdlustest lapsed jäädavalt lapsendada anda, eelistades kaebusest loobumist vaidluses kaotajaks jäämisele.

Costea nentis ka, et Norra-siseselt on perekond leidnud väga vähe toetust: “Isegi kohalik kristlik ajaleht on olnud täiesti vaenulik, väites, et Piibel keelab füüsilise karistamise.” Sellegipoolest on olukord leidnud lõpplahenduse ning Costea on lubanud teisigi inimõiguste küsimuses abi vajajaid aidata. “See on kristliku solidaarsuse küsimus,” ütles ta.

Steve Weatherbe