Euroopa Komisjoni president Ursula Von Der Leyen ja asepresident Frans Timmermans. Foto: Scanpix

Seekordses Objektiivi raadiosaates räägivad Varro Vooglaid ja Jaanus Vogelberg Euroopa Liidu plaanist hakata sadades miljardites laenu võtma, USA-s lahvatanud mässust ja asjaolust, et president Kersti Kaljulaid on aastaid võtnud vastu Euroopa Liidult rohkem hüvitist kui saanud Eesti Vabariigilt palka.

Euroopa Komisjon on tulnud välja algatusega Next Generation EU ehk Järgmise Generatsioon Euroopa Liit (EL). Kui plaan läbi läheb, tähendaks see, et Komisjon laenab finantsturgudelt 750 miljardit eurot. Laen makstaks tagasi hiljemalt 2058. aastaks.

Et plaani rahastada, tahab Komisjon ELile tekitada uusi “omavahendeid”, ehk suurendada Liidu eelarvet. Selleks käis Komisjon välja näiteks süsinikulekkemaksu, olemasoleva süsinikukaubanduse laiendamise, digimaksu ja plastikumaksu.

Lisaks Next Generationi laenuplaanile tahab Komisjon ELi eelarve uuel perioodil 2021-2027 kasvata tervelt 1,1 triljoni euroni – seda hoolimata faktist, et Ühendkuningriik on liidust lahkunud.

Komisjon tahab raha kanaliseerida läbi oma programmide, et muuta liitu “õiglasemaks ja vastupidavamaks”. Peamise fookusena nähakse vajadust “rohelise ja digitaalse” majanduse suunas liikuda. Next Generationi raames kavatseb Komisjon anda liikmesriikidele 500 miljardit eurot tagastamatu abina ja 250 miljardit laenudena.

Vogelberg märkis, et paljude kommentaatorite hinnangul on tegu järjekordse katsega liikuda täiendava föderaliseerumise, Euroopa liitriigi või nn “Euroopa Ühendriikide” loomise suunas. “Kriisi ajal on selliseid asju alati hea läbi suruda, apelleerides hädaolukorra seisundile,” sõnas ta.

Vooglaiu sõnul peaks aga küsima, miks ei võiks liikmesriigid võtta laenu iseseisvalt. “Mis siis on nii kardinaalselt muutunud, et nüüd peaks hakkama Euroopa Liit võtma liikmesriikide eest seda laenu?” küsis ta.

Saates arutleti ka küsimuse üle, kas ELi poolne “pilli lõhki puhumine” võib pikemas perspektiivis kaasa tuua liidu murenemise ja võimalike uute riikidevaheliste koosluste, nt nn uue Hansa liidu või Ida-Euroopa riikide ploki esiletõusu. Samuti tuli teemaks see, kas säärane võimuhaaramine Komisjoni poolt on üldse Eesti põhiseadusega kooskõlas.

USA rahutuste taga võib näha demokraatide huve

Saates räägiti ka USAs puhkenud rahutustest. Vogelberg leidis, et stiihilisteks protestiavaldusteks olukorda pidada ei saa. “On nagu vandenõuteoreetiline öelda, aga osaliselt võib näha roosirevolutsiooni ilminguid. Fakt on selles, et demokraatlik establishment toetab neid proteste täiel rinnal ja ei mõista praktiliselt ühtegi ekstsessi hukka, vaid ütleb, et see ongi kõik väga õige. Et tuleb see neljasaja aastane rassism kätte tasuda,” sõnas ta.

Vooglaid tõdes, et meedia poolt pidevalt korrutatav sõnapaar “rahumeelsed protestijad” ei ole tegelikkusega kooskõlas. Tema sõnul näitavad kaadrid kohapeal toimuvast seda, et reaalsus on täiesti teistsugune.

“Jah, võibolla algas asi rahumeelsetest protestidest, aga juba ammu on see kasvanud üle ropuks vägivallaks, mis on saja- või tuhandekordselt ületanud selle vägivalla, mis pandi toime George Floydi kinnipidamisel,” sõnas ta.

Vooglaid märkis samuti, et peagi on ukse ees USA presidendivalimised. “Sisuliselt üritatakse praegu ilmselgelt juhitult destabiliseerida olukorda Ameerika Ühendriikides. Olukord on ju niigi halb, tulenevalt koroonaviirusest ja majandusele tekkinud kahjust.”

Viimase teemana räägiti saates ka president Kersti Kaljulaidile Euroopa Kontrollikojast pärast sealt lahkumist makstud hüvitisest, mis perioodil 2017-2019 küündis pea 400 000 euroni.