Illustratsioon: Path Doc/Bigstockphoto.com

.
Oleks suurepärane, kui reklaamitulude kokkukuivamisest tingitud kriis sunniks kommertsmeedia väljaandeid hülgama ühiskonna ideoloogilise ümberkasvatamise ambitsioone ning naasma klassikalisele ajakirjandusele omase info ja arvamuste vahendaja rolli juurde, arutlesid Objektiivi raadiosaates Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri.

Kriisiaeg on toonud endaga kommertsmeedia väljaannetele kaas majanduslikult väga raske olukorra, sest reklaamimahud on drastiliselt kokku kuivanud. Sellest tingituna on kõik reklaamituludest elatuvad väljaanded sunnitud kärpima oma kulusid ja püüdma leida uut toimivat ärimudelit.

Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar kirjutas hiljuti sellega seonduvalt, et praegune kriis kujuneb ajakirjanduse elu ja surma võitluseks. Ta tõi välja, et kui ülejäänud Eesti majandussektorid suutsid taastuda eelmisest majanduskriisist, siis ajakirjandus ei ole seda suutnud, peamiseks põhjuseks reklaamiraha voolamine rahvusvahelistele internetigigantidele. Raudsaare hinnangul saab ajakirjanduse "peamiseks sissetulekuallikaks […] tulevikus lugeja."

Vihuri kirjutas aga reedel avaldatud arvamusloos, et kui ajakirjandus tahab võita lugejate poolehoiu ja loota suure hulga inimeste tellimustele, siis tuleb ka oma tegevus põhjalikult ümber mõtestada, loobudes ühiskonna ideoloogilise ümberkasvatamise ambitsioonidest ja naastes klassikalisele ajakirjandusele omase uudiste ja arvamuste vahendamise ning seeläbi ilma varjatud ideoloogiliste ambitsioonideta ühiskonna informeerimise rolli täitmise juurde.

"Milleks me ajakirjandust vajame? Inimesed vajavad ühiskonnaelus orienteerumiseks objektiivset ja usaldusväärset informatsiooni, mitmekülgseid analüüse, argumenteeritud arutelu. Seda saab pakkuda vaid vastutustundlik meedia, mis on heas mõttes kriitiline, tasakaalukas ja ratsionaalne. Tuleb endale aru anda, et linnastunud liberaali maailmapilt ei ole kõige mõõdupuu – ühiskond koosneb väga erinevatest inimestest ja gruppidest ning nad kõik väärivad lugupidavat suhtumist meedia poolt," kirjutas ta.

Selle nädala raadiosaates jätkati samateemalist arutelu, võttes lähema vaatluse alla nii küsimuse sellest, millised probleemid kommertsmeedia väljaandeid vaevavad nii majanduslikus kui ka sisulises plaanis ning millistel eeldustel võiks nende probleemide ületamine võimalikuks osutuda.

Muu hulgas tõdeti, et iseenesest on see suurepärane, kui meediaväljaanded on sunnitud minema üle sellisele rahastamismudelile, mille raames tuleb senisest tunduvalt rohkem arvestada tellijate ootuste ja hinnangutega. Sellisel juhul võib loota, et meediamaastik muutub rohkem ühiskonna kui terviku nägu ning kahaneb aastaid selles osas valitsenud lõhe.

Millest täpsemalt juttu tuli, seda kuula lähemalt saatest.

Kolumn: kas ajakirjandusest saab asja?

Meediaväljaanded kärbivad reklaamitellimuste äralangemise tõttu kulusid