Õiguskantsler Ülle Madise ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et EKRE poolt väljapakutud sõnastusega abielureferendumit läbi viia ei saa, kuna see viitab põhiseaduse muutmisele. Madise sõnul oleks aga lubatav küsida rahvalt, kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks, kuna siis peaks president, õiguskantsler ja riigikohus rahva tahet ka riigikogu erineva otsuse korral kaitsma.
Madise ütles, et Eestis on rahvahääletuse tulemus erinevalt mõnedest teistest riikidest alati siduv, mitte lihtsalt nö arvamuse küsimine.
"Kui on soov muuta põhiseadust, siis tuleb hääletusele panna põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu," sõnas Madise. Selleks on vajalik vähemalt 61 riigikogu liikme toetus.
Madise sõnul on aga abielu institutsiooni kindlustamiseks ka teine võimalus. "Küsimus tuleb sõnastada nii, et rahva vastus on kõigile siduv. Piiriks on see, et sa ei saa kohustada riigikogu liiget hääletama mingil viisil või mitte. Aga näiteks kui pannakse aus riigielu küsimus – näiteks sõnastuses, kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks – rahvahääletusele, ja rahvas vastab jah, siis riigikogul säilib võimalus perekonnaseaduse paragrahve 1 ja 10 muuta, mis täna ütlevad selgelt, et abielu on mehe ja naise liit ja samasooliste abielu on kehtetu algusest peale."
Madise sõnul jääb riigikogu liikmetele vabadus hääletada nii, nagu nad soovivad, kuid rahva tahte kaitsmiseks on siis oma roll nii presidendil, õiguskantsleril kui riigikohtul.
"Kui peaks riigikogul tekkima soov seda muuta, aga rahvas on öelnud, et abielu peab jääma mehe ja naise liiduks, siis on presidendil kohustus sellisele muudatusele panna veto, või õiguskantsleril kohustus see vaidlustada, ja riigikohtul omakorda kohustus öelda, et kuna rahvas on otsustanud, et asi on nii, siis järelikult see seadusemuudatus on põhiseadusevastane ja kehtetu," selgitas Madise.
Madise tõdes lisaks, et rahvahääletuse korraldamine kohalike valimistega samal päeval ei pruugi olla mõistlik, kuna selleks tuleks koostada kaks eri valimiskomisjoni.
"Tuleb teha eraldi valimiskomisjonid, loomulikult eraldi sedelid, eraldi valimisnimekirjad ja tõesti kujuneb olukord, kus ühes sabas seisavad Eesti vabariigi täisealised kodanikud ja teises on Eesti pikaajalised elanikud ja samuti 16-17aastased volikogu valijad. Teiste riikide praktika näitab, et tähelepanu kipub minema üleriigilisele teemale."
Madise sõnul võib see tekitada segadust ja pahameelt, kuid riigikogul selliste hääletuste korraldamise õigus on.
Toimetas Jaanus Vogelberg