II pensionisamba fondide haldurid pistavad kopsakad fondihaldustasud taskusse sõltumata sellest, kas nad kasvatavad inimeste raha või kahandavad seda. Foto: Gajus/Bigstockphoto.com

11000 eurot väärt fondi osakute eest saaks 40 eurose eluaegse II samba pensioni. 15000 eurot sammast viib kuu väljamakse 55 euroni. 20000 eurot sammast annab 73 eurose pensioni ja 25000 eurot igakuise pensioni väljamakse jõuab 92 euroni. Alles 30 000 kogutud eurot võimaldab 110 eurost kuumakset. Need, kes esitatud piskut pakuvad pensionäri elujärje parandajaks, lihtsalt valetavad, kirjutab Olav Anton.

Kujutage ette olukorda, et olete pensionär. Teie kogutud pensionifondi osak on suurem kui 11 000 eurot. Selle kasutamiseks II samba pensionina sunnib tänane pensioniseadus teile peale ainukest võimalust: te peate oma fondiosakud ära andma kindlustusseltsile, kes hakkab teile maksma eluaegset pensioni.

Kui teie elu lõpeb, võtab kindlustusselts jäägi omale. Saades aru, et siin puudub igasugune mõistlik kindlustustoode ja et minu omandi põhiõigus on ülemääraselt riivatud, tegin kaebuse õiguskantslerile. Järgnevalt esitan väljavõtted originaalses sõnastuses.

Minu kaebus õiguskantslerile:

"Olemuslikult tegid tänase seaduse autorid sajandi alul minu ja teiste vanaduspensionäride omandist kingituse kindlustusfirmadele, mis on vastuolus põhiseaduse § 32 sätetega. Siin palun õiguskantslerit kuulutada tänase seaduse vastavad paragrahvid põhiseaduse vastasteks.

Lisaks kindlustuse, kui toote puudumisele, sisaldab fondi osakute vastu vahetatav sundleping järgmisi tingimusi:

1) umbes veerand kogutu väärtusest kulub kindlustusseltsi tegevustele. 

2) planeeritud eluiga on sellise pikkusega, et sellest on võimalik ainult unistada. Pikem eluiga võimaldab minimiseerida II samba pensioni väljamakse suurust (väiksust).

3) pensionäri surma järel läheb kogu jääk kindlustusseltsi omandisse."

Õiguskantsleri vastus:

"Palusite õiguskantsleril kontrollida, kas kogumispensionide seaduse § 40 on kooskõlas põhiseadusega. Mainiste oma kirjas, et kuna Teie kogutud pensionivara ületab 50-kordse rahvapensioni määra, peate sõlmima sama seaduse § 41 kohaselt kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu. Teie hinnangul riivab selline kohustus põhiseaduses sätestatud omandipõhiõigust (§ 32).

Õiguskantsler on 2017. aastal avaldanud seisukoha, et praegune kogumispensioni väljamaksete süsteem ei ole vastuolus põhiseadusega. Kuigi põhiseaduse § 28 kohaselt on kõigil Eesti kodanikel õigus riigi abile vanas eas, on Riigikogule jäetud vabad käed selle abi korraldamisel. Siiski on õiguskantsler viidatud kirjas rõhutanud, et Riigikogu peab end II pensionisamba käekäiguga kursis hoidma ning vajaduse korral leidma lahendused selle kitsaskohtadele."

Lisan ka ülalnimetatud seisukoha 2017. aastast: (minu rõhutus tekstis)

"Kogumispensionide seaduse §-st 41 nähtuvalt on Riigikogu leidnud, et üldjuhul ei pea inimesel vanaduspõlves olema suurt vabadust otsustada, milleks sääste (kogutud pensioniosakuid) kasutada. Üldjuhul peab ta nende eest sõlmima eraõigusliku kindlustusseltsiga eluaegse pensionilepingu. Kui inimene on elanud eeldatust kauem, teeb kindlustusandja väljamakseid oma vahenditest. Kui aga inimene elab eeldatust vähem, jääb kindlustuse ostnud inimese n-ö kasutamata raha üldjuhul kindlustusandjale."

Lõpetuseks õiguskantsleri vastuse järelduse osa:

"Kuna Te ei ole veel pensionilepingut sõlminud, olete endiselt fondiosakute omanik. Seadus ei kohusta Teid kindlustusandjaga lepingut sõlmima ning fondiosakuid eluaegse pensionilepingu vastu vahetama. Teil on võimalus lepingu sõlmimisest loobuda. Sellisel juhul jäävad Teie kogutud osakud pensionifondi. Kohustusliku pensionifondi osakud on nii kehtiva kui ka hiljuti vastu võetud seaduse kohaselt päritavad."

Siit saame vastuse paradoksile, miks tänased president ja õiguskantsler seisavad raevukalt kindlustusseltside omandipõhiõiguse eest, "tallates samal ajal jalge alla" pensionäride omandipõhiõiguse. Mart Laari nõunik ja üks pensioniseaduse autoritest 20 aastat tagasi oli Kersti Kaljulaid. Eiki Nestor ja Siim Kallas lükkasid vaidlusalust seadust riigikogus. Viimane lubas otse RK kõnetoolist: "Teise sambaga liitujad panevad tallele 2% töötasust, millele riik lisab omalt poolt 4% sambakoguja omandisse. See oli vale.

Tõde on pensioni seaduse sätetes, et üle viiekümne rahvapensioni määrane II sammas kingitakse sunniviisiliselt kindlustusseltsile, nii 4% osa, kui ka koguja makstud 2%. Kindlustusselts maksab selle eest enda kehtestatud igakuist pensionimakset. Põhimõtte on sõnastatud õiguskantsleri seisukohana: Inimesel ei pea vanaduspõlves olema suurt vabadust otsustada, milleks sääste (kogutud pensioniosakuid) kasutada. Ta peab nende eest sõlmima eraõigusliku kindlustusseltsiga eluaegse pensionilepingu."

Räägime veel rahast. Kui suur saab olema II samba eluaegne pension? Pensionikeskuse kodulehe kalkulaatoriga võime selle välja arvutada. Minu andmeid sisestades, saame järgmise pildi: 11000 eurot väärt fondi osakute eest saaks 40 eurose eluaegse II samba pensioni. 15000 eurot sammast viib kuu väljamakse 55 euroni. 20000 eurot sammast annab 73 eurose pensioni ja 25000 eurot igakuise pensioni väljamakse jõuab 92 euroni. Alles 30 000 kogutud eurot võimaldab 110 eurost kuumakset.

Need, kes esitatud piskut pakuvad pensionäri elujärje parandajaks, lihtsalt valetavad. Inimestel on veel meeles II pensionisamba hiigelsuured reklaamid Andrus Veerpaluga Lõunamere saarel. Kuidas seda endale viiekümne või isegi saja euro eest kuus lubada saaks, on ikka kümne miljoni dollari küsimus.