Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu annab ülevaate, kuidas riik on aastaga rahvastikupoliitikas edasi liikunud või pigemini paigal tammunud.
Vaataksin, kuidas riik on rahvastikupoliitikas aastaga edasi liikunud. Miks aasta? Aga selle pärast, et viimati olid toetusrühma esindajad koos 15. juunil 2016 riigikogu maalisaalis, kui oli minu raamatu "Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist" esitlus esimehe Rein Ratase eestkostel. Tollal oli toetusrühm ainukene rahvastikupoliitikale suunatud institutsioon riigis.
Uus peaminister deklareeris novembris koos koalitsioonikaaslastega rahvastikukriisi olemasolu Eestis. Vaatame, millised jõud kaasati rahvastikukriisi vastu – millised on rahvastikupoliitika palgalised ja vastutavad töötegijad?
Selle aasta veebruaris moodustati riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjon, kuhu maikuus leiti ka nõunik. Seal on kaks palgalist ametikohta ja kuue riigikogu liikme osalus kolm tundi nädalas, kui toimuvad istungid. Kui minul oli võimalik komisjonis ettekanne teha, oli kohal neli saadikut, kellest enne lõppu lahkus kaks. Jäi kaks. Selle probleemkomisjoni töö edukuse tingimuseks on entusiasm, pidev enesetäiendus rahvastikuteaduses ja järjekindlus.
Tööjõud valitsuses. Möödunud või ülemöödunud nädalal võeti üks inimene tööle veerandkoormusega. Sellel tuleb peale peaministri nõustamise rahvastiku alal nõu anda ka hariduse ja kultuuri valdkonnas. Tragikoomiline olukord. Riigikohus ütleb, et rahvastikuprobleemid on valitsuse ja riigikogu asi. Peaminister kinnitab, et see on valitsuse prioriteet. Kuid töötegijateks on paar ettevalmistuseta ametnikku, ettevalmistust pole ka probleemkomisjoni liikmetel. Olukord ei kannata võrdlust näiteks teatriga, mida on Eestis mitukümmend, näitlejaid koolitatakse akadeemiliselt. Nüüd saab selgeks, miks on vaja toetusrühmal jätkata, miks on vaja käivitada rahvastikuseminare valitsusasutustes. Rahvastikupoliitika vajab professionaale. Isetegevuslaste aeg on möödas!
Aasta jooksul toetusrühm koos ei käinud, sest eestvedaja Rein Ratas haigestus. Nii ei oska ka öelda, mida toetusrühma liikmed sel ajal saavutasid. Enda tegevusest teatan, et püüdsin käivitada asekantslerite rahvastikuseminari, milles jõudsime seminari kavandi häälestamiseni. Püüdsin kaasa haarata ka tippjuhtide kompetentsikeskust, aga asjatult. Sattusin mõneks ajaks haiglasse ja ilma minu pealekäimiseta asjad edasi ei liikunud. Novembris muutus olukord, kuulutati välja rahvastikukriis. Sellest innustudes nimetasin asekantslerite rahvastikuseminari ülikoolide ja valitsusasutuste rahvastikuseminarideks.
Minu idee on ju lihtne – lisaks asutuse profiilile vastavale pädevusele omandab paar inimest rahvastikuseminari käigus pädevust ka rahvastikuküsimustes, mida saab rakendada ministeerium oma töös. Seminar käiks koos näiteks kord kuus. Ministeeriumi põhimäärus ei saa olla takistuseks, sest põhiseadus on õigusjõult tugevam. Õppematerjalid annan kätte tasuta ja seminar toimub tööajast. Välja töötatud ettepanekud saadetakse edasi riigikogule.
Omal riisikol ja tuginedes peaministri sõnadele rahvastikukriisist pöördusin ministeeriumide kantslerite poole kui riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant – ehk tulevad appi. Probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski toetas algatust. Nüüdseks on enamik vastuseid laekunud ja võib ütelda – niisama keegi appi ei tule. Olid viisakad ja aupaklikud äraütlemised. Läbirääkimistel ametnikega selgus, et valitsuse suunamiseta ei saa. Selleks on vaja probleemkomisjoni pöördumist valitsuse poole. Paraku tuleb suvi peale ja asi venib jälle.
Märkus: toetusrühma esimeheks valiti Priit Sibul, kes on ka IRL-i fraktsiooni aseesimees.
Sõnavõtt riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma koosolekul 13. juunil 2017