Reformierakonna esinaine ja opositsiooniliider Kaja Kallas. Foto: Postimehe kuvatõmmis

Reformierakond esitas kolmapäeval põhiseaduskomisjonile abielureferendumi eelnõule tehtud 3500 muudatusettepanekut, eesmärgiga pidurdada eelnõu menetlemist. Sotsid teatasid 5800 muudatusettepaneku esitamisest.

"Kuna meie eesmärk on see planeeritav rahvahääletus ära hoida, mis on korraga nii mõttetu, naeruväärne kui ka julm, siis me oleme valmistanud ette ligi 3500 muudatusettepanekut," ütles Reformierakonna esinaine Kaja Kallas.

"Reformierakonna fraktsioonis on 34 saadikut ja iga saadik mõtles ligi sada küsimust, mida võiks rahvalt küsida selle asemel. Mõni läks hoogu, kirjutas rohkem küsimusi, mõni jäi pidama vähema peale, aga kokku tuli umbes 3500. Ükski neist ei ole formaalne, kõik on väga sisulised. Kui meie arvates see küsimus, mida küsitakse, on mõttetu, siis võib pakkuda selle asemel teisi küsimusi, aga selle eesmärk on see rahvahääletus ära hoida," rääkis Kallas.

Erinevalt sotsidest otsustati muudatusettepanekud esitada paberkandjal sellepärast, et nende eesmärk on igal juhul seda rahvahääletust ära hoida, mistõttu teevad nad selle menetlemise ka võimalikult keeruliseks. "See oli meie eesmärk ja seetõttu oleme näinud ka niipalju rohkem vaeva nende muudatusettepanekute ettevalmistamise, allkirjastamise, koostamise ja siia toomisega," ütles Kallas.

Näited reformierakondlaste poolt välja pakutud küsimustest on "kas Eesti Vabariigis tuleks lahutused ära keelata", "kas vastastikune lugupidamine peaks abielus olema keelatud" või "kas Eesti Vabariigis peaks abielus paaridel olema lapse saamise kohustus".

Põhjus, miks muudatusettepanekud on tehtud erinevate saadikute poolt, on Kallase sõnul selleks, et muudatusettepanekuid ei saaks siduda kokku.

"Lisaks oleme me igas muudatusettepanekus ära märkinud selle, et saadik tahab ka oma muudatusettepanekut tulla komisjoni tutvustama, kuna selline paragrahv kodu- ja töökorraseaduses on, et komisjon peab ära kuulama saadiku, siis selliselt me oleme need vormistanud," lausus Kallas.

Kaja Kallase sõnul tooks rahvahääletus endaga Eesti ühiskonnas kaasa selle, et "me läheme rahvahääletusele panema tegelikult küsimuse, mis toob tagajärjed kaasa ainult vähemustele ehk siis enamus läheb otsustama vähemuste õiguste üle ja nende õiguste vähendamise üle." Tema väitel olevat EKRE inimesed seda välja öelnud ning demokraatlikus õigusriigis ei peaks see kindlasti nii olema.

Sotsiaaldemokraadid esitasid 5800 muudatusettepanekut

Sotsiaaldemokraadid esitasid põhiseadiskomisjonile 5800 muudatusettepanekut.

"Meie kindel siht on jätta ära referendum, mille vastu on Turu-Uuringute ASi hiljutise uuringu andmetel 58 protsenti Eesti inimestest. Sotsiaaldemokraatide ettepanek koalitsioonile on referendumieelnõu mitte edasi menetleda. Aga selle kindlustamiseks, et referendumit ei toimuks, esitame me eelnõule tuhandeid muudatusettepanekuid. Eesmärgiks ei ole aja kulutamine ega nende ettepanekute läbi hääletamine, eesmärgiks on seisata plaan, mis lõhestab rahvast ja toob niigi keerulisel ajal ühiskonda uusi pingeid," ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar.

Poolamets: opositsioon takistab riigikogu tööd ja rahvahääletus lükkub ilmselt edasi

Põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets (EKRE) näeb siin praegu täiesti kriitilist olukorda: "Kui me seda ei lahenda, siis parlament võiks ju uksed kinni panna."

"Juhul kui me läheme seda teed, et muudame kodukorra seadust, siis tuleb liita mõni kuu juurde, ei saa välistada, et see [referendum – toim] juhtuks ikkagi enne südasuve, mai lõpus, juunis," selgitas Poolamets.

Kui aga kodukorra seaduse muutmise teed ei minda, siis ei julge Poolamets rahvahääletuse võimalikku toimumisaega öelda. See sõltuvat sellest, kuidas põhiseaduskomisjonis obstruktsioonilistesse ettepanekutesse suhtutakse.

Poolamets: see on oht riigi toimimisele ja juriidiline trollimine

Poolametsa sõnul tähendavad opositsiooni poolt abielureferendumi eelnõule esitatud tuhanded muudatusettepanekud riigikogu töö blokeerimist ning siin peaks oma sõna sekka ütlema Eesti laiem juristkond.

"Parlament peab saama toimida. Jutt ei ole mitte ainult ühest eelnõust, vaid sellest, mis saab tulevikus. Kas tõepoolest võib digiajastul mehhaniseeritult blokeerida parlamendi töö," rääkis Poolamets

Poolametsa sõnul on koalitsioonis keerulise olukorra lahendamiseks ühe variandina välja pakutud muudatusettepanekute hääletamist plokkidena, samuti kaalutakse riigikogu kodukorra seaduse muutmist. "Parlamendi töö täielik blokeerimine – see on minu meelest juba oht riigi toimimisele ja väga macchiavellilik käitumine," arvas ta.

"On ju selge, et parlament ei saaks ka sellist hulka muudatusettepanekuid ehk sõna otseses mõttes juriidilist trollimist välja kannatada, sest parlamendisaalis on ka õigus kümme minutit vaheaega võtta iga muudatusettepanekuga. Siis istuksime kusagil järgmise sügiseni nende muudatusettepanekute otsas," leiab Poolamets.

Poolametsa hinnangul on olukord tõsine ning vajab põhimõttelist lähenemist ja asjatundjate laiemat kaasamist. "Mina leian, et Eesti juristkond peab ka siin aktiivselt kaasa lööma ja ütlema, kuhu maani saab parlamenti trollida."

Ühtlasi on Poolamets arvamusel, et niimoodi toimides mängib opositsioon tulega.

Toimetas Martin Vaher