Kuus Euroopa riikide välisministrit ja kaks Euroopa Komisjoni ametnikku avaldasid pöördumise, milles nõuavad Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist. Ungari peaministri Viktor Orbáni sõnul pole tapatalgute jätkamine õigustatud.
Mõned Euroopa riikide välisministrid ja kaks Euroopa Komisjoni ametnikku, kelle hulgas oli Kaja Kallas, avaldasid 13. veebruaril Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi Ukraina rahuplaani vastustava ühispöördumise.
Nõndanimetatud Weimar+ avaldus kõlab:
"Me oleme valmis suurendama oma toetust Ukrainale. Me pühendume Venemaa sissetungisõja ajal selle iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
Meil on ühine eesmärk toetada Ukrainat nii kaua kui jõutakse õiglase, igakülgse ja kestva rahuni. Rahuni, millega tagatakse nii Ukraina kui meie endi huvid. Me oleme oma Ameerika liitlastega valmis arutama, kuidas koos edasi liikuda.
Meie ühised eesmärgid peaksid seadma Ukraina jõupositsioonile. Ukraina ja Euroopa peavad osalema kõigil läbirääkimistel. Ukrainale tuleb tagada jõulised turvatagatised. Õiglane ja kestev rahu Ukrainas on tugeva atlandiülese julgeoleku vajalik eeltingimus.
Me tuletame meelde, et Euroopa maailmajao julgeolek on meie ühine vastutus. Me teeme selle tõttu koostööd, et suurendada oma kollektiivseid kaitsevõimeid."
Kallas kommenteeris pöördumist ühismeedias:
"Ukraina iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse üle läbi ei räägita. Meie prioriteet peab nüüd olema Ukraina tugevdamine ja jõuliste turvatagatistega varustamine. Kõigis läbirääkimistes peab Euroopal olema keskne roll."
Ungari peaminister Orbán arvas osutatud pöördumise peale:
"See deklaratsioon on kehva brüssellikku juhtimise kurb testament. Ajal kui president Donald Trump ja president Vladimir Putin peavad rahuläbirääkimisi, üllitavad Euroopa Liidu ametnikud tühiseid avaldusi.
Te ei saa nõuda kohta läbirääkimiste laua taga. Te peate selle välja teenima. Seda jõu, hea juhtimise ning targa diplomaatiaga.
Brüsseli seisukoht – toetada tapatalguid nii kaua kui vaja – on nii moraalselt kui poliitiliselt vastuvõetamatu."
Trump nõudis NATO liitlastelt kaitsekulutuste tõstmist juba 2017. aasta alguses, millesse toona suurem osa riikidest suhtusid leigelt. Kui 1990. aastatest peale on vastutust eiratud, siis pole õigust Ameerika Ühendriikidelt nõuda, et see jätkaks sadade miljardite dollarite Ukrainasse kallamist. Mille kulutamise sihipärasuse osas on tõsised kahtlused.
Täna on Euroopas võitlusvõimelised kaitsejõud ainult üksikutel riikidel ja suurem osa riike on silmitsi tõsiste majandusprobleemidega. Euroopa Liidul väeüksused puuduvad.
Sõjaväeringkondades oli hiljemalt 2023. aasta suveks selge, et Ukraina pool on selle sõja kaotanud.
Toimetas Karol Kallas