Kolumn: kahestunud maailma sekeldamised
"Avatud meelega" poliitik peaks kriitikat kuulama, austama ja arvestama, "suletud meelega" poliitik sildistab kriitika sallimatuseks ja vihakõneks, leiab kolumnist Malle Pärn.
"Avatud meelega" poliitik peaks kriitikat kuulama, austama ja arvestama, "suletud meelega" poliitik sildistab kriitika sallimatuseks ja vihakõneks, leiab kolumnist Malle Pärn.
Me elame sügavas inimlikkuse ja terve mõistuse kriisis, tõdeb Malle Pärn seekordses kolumnis.
Valitsevad klassid on vindi üle keeranud ja nende mudelmaailm on väljunud loogika raamidest.
Abielu on püha, perekond on ühiskonna alusrakuke: ema, isa ja lapsed, – seda ei saa ära muuta, kirjutab kolumnist Malle Pärn ja küsib: kuidas on üldse võimalik mõelda, et abielu võiks olla midagi muud kui mehe ja naise liit?
Kui püüda kehtivat ideoloogilist süsteemi või korda defineerida ja kategoriseerida, võiks seda pilkamisi nimetada libaliberaalseks (või illiberaalseks) seksuaaldemokraatiaks, kus vabadust ja demokraatiat hinnatakse üksnes indiviidi kehalise, seksuaalse ja soolise eneseteostuse seisukohalt.
Enamik eestlasi saab juba väga hästi aru, et meie võimu-poliitikud ei ela nendega ühes päris-maailmas, vaid neile Brüsselis ettejoonistatud Euroopa kuuleka osariigi mudelis.
Me oleme üle kahekümne aasta elanud mingis reformide hullustuses, tahaks, et vähemalt üks asi, see kõige olulisem, kõige lähem, kõige kallim – perekond – oleks hoitud puutumata poliitikute kergemeelsetest ja inimesi segadusseajavatest reformidest, kirjutab kolumnist Malle Pärn.
Inimesel on kummaline võime ära rikkuda kõik, mida ta puudutab – see on nagu kuningas Midase needus.
Kuidas õõnestab demokraatiat ja sõnavabadust rahvusliku uhkuse mõnitamise ja mahategemise kritiseerimine?
Avatud ja salliv tuleb olla heade asjade suhtes, selle suhtes, mis ei tee kahju – haiguse pisikutele ei maksa olla avatud, halba ja kurjust ei tohi sallida.