Paljastus: rahvusvaheline võrgustik müüb Rootsi tööturule võltsitud Ida-Euroopa dokumente

Kaos Rootsi ehitusturul. Rendifirmad ostavad odavtööjõu vahendamisel Skandinaaviasse valedokumente. Foto: Bigstockphoto.com

Rahvusvahelise haardega kelmide võrgustik toodab ja müüb internetis avalikult võltsitud isikutunnistusi. Dokumentide tegemine toimub vahendaja sõnul Saksamaal ametlike kanalite abil. Isikutunnistuste ostjateks on Ida-Euroopa tööjõudu Euroopasse vahendavad rendifirmad. 

Rootsi majandus on viimased aastad õitsenud. Koos sellega ehitussektor. Kasvav vajadus tööjõu järele, avatud rändepoliitika ja palgatase on teinud põhjamaast võõrtööjõumagneti.

Rein ja Dagmar (nimed muudetud) on Eesti päritolu projektijuhid, kes on viimased aastad töötanud Rootsis, kohalikus tööjõurendifirmas. Stockholmi ümberkaudsetele ehitusobjektidele vahendatakse peamiselt Ukraina päritolu töölisi. Aastate jooksul on viimaseid riiki jõudnud sadu tuhandeid, kui mitte rohkem.

Märtsi lõpus võtsid eestlased ühendust Objektiivi toimetusega. Nende sõnul müüakse internetis avalikult Euroopas töötamiseks vajaminevaid dokumente. Täpsemalt siis nende võltsinguid.

Objektiiv asus asja uurima.

Müügikuulutus avalikult internetis

Rootsi domeenis asuv venekeelne veebisait Svenska Palmen juhatab külastaja igapäevaste teenusteni: hambaravi, keeleõpe, rehvivahetus, õigusabi. Leheküljel on oma tutvumiskeskus ja osta-müü foorum, kus kaubeldakse muu hulgas salasigarettide ja kergemate uimastitega. Töökuulutuste sektsioonis torkab silma pakkumine:

“Osutan abi eurodokumentide saamisel. Teeme dokumentide koopiaid ja ametlikke versioone. Sul endal pole vaja kuhugi minna. Kõik toimub väga kiiresti, üks kuni kolm nädalat. Helista Viberi numbril 0720109051 või kirjuta e-mailile.”

Ekraanitõmmis Svenska Palmen lehelt.

Objektiivil õnnestus enda valdusse saada kirjavahetus Dagmari (“MEIE INIMENE”) ja võrgustiku kontaktisiku Hovo Avetisyani vahel. Sealt nähtub, et esimene kontakt luuakse kirjalikul teel ja ettevaatlikult. Avaldame kirjavahetuse koos täpsete kuupäevade ja kellaaegadega ekraanitõmmisena. Eesti keelne tõlge allpool.

Hovo Avetisyan (<hovo77333@gmail.com>): Tere õhtust! Kirjutasite dokumentide asjus. Andke mulle telefoninumber, siis ma helistan teile.

<MEIE INIMENE>: Vajame seaduslikke dokumente, millega Ukraina kodanikud saaksid  Rootsis ametlikult töötada. Kui saate meid aidata, siis on mõttekas edasi rääkida.

Hovo Avetisyan (<hovo77333@gmail.com>): Ma saan aru, me saame teid aidata, kui soovite, siis jätke oma number ja ma helistan.

<MEIE INIMENE>: Ma eile helistasin sellele [kuulutuses olevale – toim.] numbrile, aga keegi ei vasta.

Hovo Avetisyan (<hovo77333@gmail.com>): See on Viberi number, helistage sellel numbril 0762309099.

<MEIE INIMENE>: Hästi, ma helistan teile paari tunni pärast!

Hovo Avetisyan (<hovo77333@gmail.com>): Oleme kokku leppinud.

Isikuandmed ostetakse ühiskonna äärealadelt

Edasi kasutas Objektiiv enda allikaid, kes kontakteerusid dokumentide müüjaga ja esitlesid ennast tööjõuvahendusfirmana. Võltsija jäi uskuma. Lindistatud Whats Appi vestlustes räägib kelm ise lahti, kuidas identiteedivargused toimuvad.

Skeemi järgi otsib võrgustik suurema rahvaarvuga Ida-Euroopa riikidest vaesemaid kodanikke, kes elavad oma igapäevaelu koduselt, ei reisi ja kelle kohta avalikkus ei oskagi küsida. Eesti on oma väiksuses välistatud. Inimesed leitakse Poolast, Rumeeniast, Bulgaariast, Sloveeniast, Tšehhist. Neile tehakse pakkumine kasutada nende isikuandmeid valedokumentide loomisel.

“Kedagi n-ö lambist ei valita. Nad ise teavad ja saavad raha selle eest. Ühe dokumendi hind on 13 000 Rootsi krooni. Suurema grupi puhul teeme allahindlust 10 000 krooni dokument. Valmistamine võtab 3–5 nädalat,” räägib vahendaja lindistatud kõnes.

Pool summast tuleb ette tasuda. Teine pool makstakse dokumendi kättesaamisel. Kas tehingud toimuvad sularahas või ülekannetega, ei õnnestunud teada saada. Kuid vahendaja kinnitusel läheb osa müügirahast isikuandmete loovutajale, teine osa võltsijate taskusse.

“Tegu on originaaldokumentidega – nad saavad ennast sellega tunda täiesti legaalselt. Dokumendiga saab isegi pangas arve avada. Võime kohtuda juba täna, ainult et fotosid on vaja,” on vahendaja kõneldes entusiastlik.

Ostetud andmed trükitakse mõne ELi liikmesriigi isikutunnistuse toorikule, kuhu lisatakse võõrtöötaja foto. Tulemus on nagu päris. Juhilubade puhul antakse dokumendi ostjale kaasa terviklik info, kus autokoolis isik käis ja kes oli tema sõidujuhendaja – juhuks kui politseil peaks tekkima küsimusi.

Kokkuleppe järgi kasutatakse isikuandmeid kaks aastat. Selle aja jooksul hangivad välistöölised endale reaalsed dokumendid või naasevad kodumaale.

Seega on tegu pigem identiteedirendi kui -vargustega.

Valedokumendid. Kiip annab lisavõimaluse ja turvalisuse isikuandmete kontrollimisel, kuid ei muuda dokumenti võltsimiskindlaks.

Tootmine Euroopa südames

Küsimus jääb – kuidas suudavad võltsijad sedavõrd usutaval tasemel jäljendada dokumentide originaaltoorikuid, millele andmed ja foto trükitakse? Mitmel neist on turvahologrammid, Leedu ID-del ka kiibid. See eeldab arenenud tehnoloogiat ja kõrgetasemelist knowhow’d ning oskuseid. Või tuleb vastuseid otsida isikutunnistusi väljastavate ametite siseringist?

“Dokumendid valmistatakse Saksamaal. Neid ei tehta kodus, vaid seal, kus dokumente väljastatakse. Meil on oma inimesed, kellega koostööd teeme,” ütleb vestluse käigus päris julgeks muutunud hääl Whats Appi vahendusel.

“Praktikas ma ei tea, et Eesti ID kaarte duplitseeritaks. Tehakse Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia dokumente, sest nende maadega pole probleeme olnud. Seal elab palju inimesi,” lisab ta.

Saksamaal on ID kaartide tootmine tsentraliseeritud Berliini. Kõik riigi isikutunnistused isiksustab ja valmistab Bundesdruckerei – alates 1879. aastast väsimatult töötav riiklik suurasutus. Avalduste sisseandmine ja dokumentide kättesaamine toimub kohalikes omavalitsustes.

Saksamaa Siseministeeriumi pressiesindaja Björn Grünewälder kinnitas Objektiivile, et ametlike dokumentide valmimine võtab aega reeglina kaks nädalat.

Võltsingutekuulutuses on selleks perioodiks märgitud 1–3 nädalat. Telefonikõnes öeldi 3–5 nädalat. Tõendeid, et mõni Bundesdruckerei töötaja ja võrgustik omavahel seotud võiks olla, ei ole. Võimalik, et dokumentide vahendaja pidas telefonis mainitud “koostööpartnerite” all silmas hoopis mõnda tavalist trükikoda, kus võltsingud teostatakse.

Eesti Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Tuuli Härsoni sõnul peavad tänapäevased dokumendid vastama väga kõrgetele tehnilistele nõudmistele. Eriti järeletegemist ja võltsimist välistavate kaitsemeetmete osas. Osa kasutatud turvaelementidest on salajased ja neid ei avalikustatagi.

“Need tehakse kättesaadavaks üksnes liikmesriikide määratud asutustele. Seetõttu nõuab tänapäevasele turvanõuetele vastava dokumendi kvaliteetne võltsimine kallist ja spetsiifilist tehnoloogiat, samuti oskusi ja teadmisi,” kinnitas Härson.

Objektiiv on praeguseks hetkeks kogutud info edastanud ka Rootsi meediale, kellega koostöös edasise uurimise huvides edastanud Rootsi meediale ja Saksamaa politseile, kellega sidet hoitakse.

Võltsitakse ka turvahologrammidega dokumente.

Võltsijate kuldne põli

Täna on Rootsis kasutusel ID06 töökaartide süsteem. Need on kõigile töötajatele jagatavad töökaardid, mis tuleb objektile minnes ja sealt lahkudes registreerida spetsiaalses lugeris. Ilma kaardita objektile ei pääse. Selle süsteemi alusel töötab ka väga suur hulk võõrtööjõudu.

ID06 kaartide tellimine on siiani olnud lihtne. Tuleb vaid esitada avaldus tööle asuva isiku nime ja sünniaastaga ning maksta 200 Rootsi krooni (19 eurot). Kaks päeva peale internetitellimuse vormistamist saadetaksegi uhiuus töökaart avalduses märgitud aadressile.

Selle aasta suvest muutub kord rangemaks. 21. juunist alates peab iga töötaja kaardi tellimiseks minema vastavasse asutusse kohapeale ja esitama oma isikutunnistuse.

See on üks põhjus valedokumentide äri elavnemiseks mustal turul. Võib vaid oletada, mis summadesse küündiva teenimisvõimaluse see uus regulatsioon kaubitsejatele loob.

Eesti ID kaardid ühed kõige turvalisemad Euroopas

Härsoni sõnul on kõrgelt arenenud kaitsemeetmetest hoolimata võltsimisjuhtumeid sellegi poolest ette tulnud. Kuid piiridel ja siseriigis on suuremad kuritegelikult organiseeritud dokumendivõltsingute kaasused seotud teiste Euroopa riikidega. Eesti ID-kaarti ja biomeetrilise passi füüsiline turvalisus on kõrge ja PPA pole tuvastanud ühtki juhtumit, kus Eesti dokumente oleks suudetud tõsiselt võetaval moel võltsida.

“Küll teame välisriikides avastatud juhtumitest, kus Eesti ID-kaarti on võltsitud, imiteerides ülesehitust ja turvaelemente ning pigem loodetud kontrollijate teadmatusele meie dokumentide välimusest ja turvaelementidest,” sõnas Härson.

Pigem on võltsimise küsimuses osutunud politseile probleemsemaks mõnede Euroopa Liidu riikide kehtivad isikutunnistused, mis on välja antud veel 90ndatel ja mille turvalisus ei ole väga kõrge.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!