Kuigi Lauri Hussari ülehüppamine Eesti 200 nimelisse provokatsiooniparteisse heidab tõsist varju tema ausameelsusele ja Postimehe sõltumatusele, avab see ühtlasi Postimehele suurepärase võimaluse korraliku peatoimetaja leidmiseks ja seeläbi arvestatavaks tervenemiseks, leiab oma repliigis Varro Vooglaid.
Täna teatas Lauri Hussar, et lahkub Postimehe peatoimetaja ametist ja liitub erakonnaga Eesti 200, et püüelda selle provokatsioonipartei kaudu kohta riigikogus.
Raske on mitte nõustuda Hussari tõdemusega, et tema lahkumine Postimehe peatoimetaja kohalt tuli liiga hilja. Kuivõrd Postimees on juba pikemat aega läbinähtavalt toetanud Eesti 200 pürgimusi, annab Hussari tegevus lehe peatoimetajana vaieldamatult alust küsimusteks seonduvalt huvide konfliktiga. Mäletatavasti deklareeris Hussar poolehoidu Eesti 200-le juba maikuu alguses, mis olnuks ka igati sobilik hetk peatoimetaja ameti mahapanemiseks.
Eelneva taustal ei oleks üllatav, kui Hussar tegelikult mitte ei suundunud, vaid saadeti Postimehe omanike poolt oma positsiooni kuritarvitamise tõttu uusi väljakutseid otsima (nagu me ka viimatises "Fookuses" saates soovitasime teha). Igal juhul oleks mul Postimehe omanikuna praegu mõtteis nii mõnedki väga tõsised küsimused selle kohta, kas minu väljaannet ei ole mitte kasutatud minu käest palka saava peatoimetaja poolt ühe poliitilisele jõule positiivse kommunikatsiooni pakkumiseks, ilma et seda oleks minuga kooskõlastatud.
Igal juhul on taas kord selgeks saanud, et peavoolumeedia käsitlemine mingi sõltumatu neljanda võimuna on nonsenss olukorras, kus valitseva võimuga käiakse pidevalt ühte jalga ja kus suhted parteiliste ringkondadega on nii tihedalt läbi põimunud.
Probleemi möönab ka Postimehe vastutav väljaandja Merili Nikkolo, kelle sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et [Hussar] tegi oma otsuse teatavaks alles vahetult enne kandidaatide registreerimise lõppu, põhimõtteliselt viimasel minutil." Jääb üle vaid nõustuda, et "[s]elline käitumine Eesti suurima päevalehe peatoimetaja poolt paneb Postimehe keerulisse olukorda, kus võidakse kahtluse alla seada nii meie usaldusväärsus ja ajakirjanike professionaalne töö" ning et "[s]ee heidab varju ajakirjanduse sõltumatusele tervikuna."
Kuid negatiivse kõrval tuleb alati näha ka positiivset. Seetõttu võib Postimehele õnne soovida, sest kesisemat peatoimetajat kui argpüksiks osutunud ja nõnda nii Postimehe kui kogu Eesti ajakirjanduse mainet alla tõmmanud Hussar on ilmselt raske leida. Nüüd, kus vilets arvamustoimetaja on juba välja vahetatud ja avanenud on võimalus ka korraliku peatoimetaja ametisse seadmiseks, on Postimehel reaalne võimalus arvestatavaks tervenemiseks. Eks aeg näitab, kas see võimalus ka ära kasutatakse.
Objektiivi toimetus ja sõbrad tervitavad Lauri Hussarit uute väljakutsete poole suundumise puhul! Postimehele soovime aga jõudu uue ja parema peatoimetaja leidmiseks! #postimees #eesti200
Posted by Varro Vooglaid on Esmaspäev, 14. jaanuar 2019