Saksamaa majanduslangus jätkub täistuuridel, nagu nähtub riigi viimastest makroökonoomilistest indikaatoritest.
Riigi tööhõivebaromeeter on tänase seisuga langenud nelja aasta madalaimale tasemele, olles jõudnud nivoole, mis peegeldab koroonasulgude kriisi madalpunkti.
Paralleelselt töötusega on kiirelt kerkimas ka liitvabariigi ettevõtete pankrottide arv, mille protsentuaalne kasv on näitamas aasta läbilõikes kahekordseid tõusunumbreid.
Saksamaa majanduskriisi iseloomustavad tellimuste vähesus, kõrged töö- ja energiakulud ning ettevõtlustegevust üha enam lämmatav regulatsioon, mis on sundinud ettevõtteid vähendama personali ja lükkama edasi uute töökohtade loomist.
„Üha vähem ja vähem ettevõtteid lisab töötajaid," ütles Klaus Wohlrabe, kes juhib tööhõive taset jälgiva agentuuri Ifo uuringuid.
„Samas suureneb üha enam nende ettevõtete osakaal, kes soovivad töökohti vähendada. Peaaegu kõik sektorid Saksa majanduses kaaluvad töökohtade vähendamist."
Eelkõige on kaotusi kandnud autotööstus ja selle tarnijad. Kuid löögi all ei ole üksnes töötlev tööstus. Ka Saksa jaemüüjad plaanivad töötajate palkamise asemel töötajaid vähendada.
„Samal ajal kui turismisektoris võetakse tööle, vähendavad personaliteenuste pakkujad ja hotellindus töökohti," ütles Wohlrabe.
Samuti teatas Saksamaa föderaalne statistikaamet, et pankrotiavalduste arv kasvab riigis jätkuvalt. Novembris hüppas antud näitaja 12,6 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga.
Andmed näitavad, et ka maksejõuetuse kasvumäärad on Saksamaal alates 2023. aasta juunist püsinud kahekohalises vahemikus.
Juhtivad ökonomistid ja ka keskvalitsus on sunnitud tunnistama, et Saksamaa majandus kahaneb teist aastat järjest.
„Jätkusuutlikku majanduspööret ei ole veel ette näha," kõlab Saksa majandusministeeriumi viimase kuuaruande kokkuvõttes.
Ka tulevik ei tõota Saksamaa majandusele heade aegade naasmist seoses Donald Trumpi poliitikaga, kes on lubanud nii Euroopa kui Hiina ettevõtteid karistada kuni 25-protsendiliste kaitsetollidega.
Toimetas Adrian Bachmann