Tänase seisuga on menetlusse jõudnud põhiseaduskomisjonis 17. detsembril algatatud riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Keskerakonna saadiku Peeter Ernitsa arvates on eelnõu esitatud kiirustades ja sisaldab mitmeid olulisi kitsaskohti.

Peeter Ernitsa sõnul kätkeb Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke poolt esitletud valimiskorra muutmine, millega tahetakse põhivalimisteks teha e-hääletus ja rahvale harjumuspärane kabiinihääletamine muuta erimeetmeks, endas mitmeid probleeme:

“Kõige huvitavam on see eelnõu, mida keegi veel näinud pole. Sellega soovitakse Eesti valimiskord pea pealt jalgadele või vastupidi keerata. See tähendab muuta e-hääletamine põhivalimiseks ja kabiinis valimine samasuguseks erandiks nagu vanakestele kastikesega kojuminek,” kirjeldab Ernits kuuldusi uue eelnõu kohta, mida põhiseaduskomisjoni liikmedki pole veel näinud.

Kui e-hääletus muudetakse peamiseks valimisvormiks, kas on see kuidagi seotud Reformierakonna püüdlustega kindlustada oma võimu Eesti Vabariigis?

“Kerge oleks nii öelda, ent kogu oma elu analüütikuna tegutsenuna võin tõdeda, et siin võib rääkida vaid oletustest. Kui vaadata maailma konteksti, siis Eesti on siin oma e-valimistega suhteliselt üksildane. Paljud riigid nagu USA, Saksamaa ja Soome, kes on üritanud e-hääletust sisse viia, ei ole sellest asja saanud,” tõdeb Ernits.

Ernitsa sõnul kummitavad e-valimisi mitmed kahtlused, mis algavad tarkvara auditeerimise puudumisest kuni põhiseaduslike probleemideni välja.

“Lähme väga lihtsaks. Kui põhiseaduse järgi on valimised ühetaolised, siis kuidas on nad ikkagi ühetaolised, kui kabiini saan ma üksinda minna, ent e-valimiste puhul võib vanadekodus või mujal olla ümberringi sada inimest,” toob Ernits näiteid ning jätkab, et kui valimiskasti juures teeb iga inimene ise ristikese, siis e-hääletuse puhul on võimalik olukord, kus ristikese teeb vanuri nõusolekul keegi teine. Vanuril aga puudub kontroll, kas rist tehti sinna, kuhu palutud.

“Mis moodi on valimised ühetaolised, kui kabiinis hääletades jääb hääl nii nagu see on, kuid e-hääletuse puhul võid oma häält korduvalt muuta,” küsib Peeter Ernits, kelle sõnul signaale e-hääletusega seonduvatest valimispettustest on palju, ent neid pole senini arvesse võetud ega korrastatud.

“Kas öö on päev ja punane on roheline? Jah, Orwelli maailmas kindlasti on,” avaldab Ernits kahtlust valimisseadu se vastavusest põhiseadusega. “Teine võimalus oleks hakata muutma Eesti Vabariigi põhiseadust.”

Riigikogu kodulehe järgi on eelnõu eesmärgiks kaasajastada valimiste läbiviimise, korraldamise ja järelevalve korda. Eelnõu kohaselt oleks valimiste korraldajaks iseseisva üksusena moodustatav riigi valimisteenistus, mis toodaks riigikogu kantselei ja mitte vabariigi valimiskomisjoni alla.

Vabariigi valimiskomisjoni tööks jääks valimiste aususe ja seaduslikkuse garanteerimine, valimistulemuse kindlaks tegemine, järelevalve valimiste korraldajate üle ja kaebuste läbivaatamine. Maakonna tasemel korraldaks maakonna valimiskomisjoni asemel valimisi maakonna valimisjuht. Samuti asendaks eelnõu senise kolmeastmelise kaebuste läbivaatamise süsteemi kaheastmelisega. Eelnõu järgi lihtsustataks ka valijate võimalusi valimiskorralduses esinevatele puudustele tähelepanu juhtida. Muudatused on plaanis jõustada 1. jaanuarist 2017.