Peeter Espak: opositsioonipoliitik Kersti Kaljulaid ei saa põhiseadusest aru

Eesti president Kersti Kaljulaid ei saa Peeter Espaki sõnul põhiseadusest hästi aru. Foto: Scanpix

Peeter Espaki sõnul tsiteerib ja tõlgendab Kersti Kaljulaid põhiseadust valesti.

Espaki sõnul pole Kaljulaid võimeline hindama, milline on presidendi põhiseaduslik funktsioon ja on “omistanud meie põhiseadusele revolutsioonilisi ja osade teiste riikide põhiseadustes sätestatud aspekte, mida meie riigis ei eksisteeri”, räägib Espak Kuku raadio nädalakommentaaris.

Espaki ajendab Kaljulaidi funktsionaalse lugemisoskuse võimekuses kahtlema endise euroametniku Postimehes ilmunud aastalõpuintervjuu, milles ta nimetas valitsust ohuks Eesti julgeolekule, kuna ministrid ei pea, nagu nõuab Kaljulaidi arust põhiseaduse 12. paragrahv, kõiki inimesi võrdseks.

Espak viitab, et mainitud põhiseaduse paragrahv räägib hoopis, et “kõik inimesed on seaduse ees võrdsed”. Seadused “… ei peagi garanteerima kõikide inimeste „võrdsust“ juhul, kui selle võrdsuse taganõudmine on ebaratsionaalne ning hoopiski takistab teiste põhiseaduslike või seaduslike õiguste ning vabaduste olemasolu ja tagamist,” leiab Espak. (Toimetaja kaldkirjas rõhutus.)

Tema sõnul astub Kaljulaid samasse vääritimõistmiste ja lauslapsikuste ämbrisse, nagu seda on teinud sotsiaalministeerium oma käimasoleva “#samapaljuinimene” võrdsuskampaaniaga ja sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna nõunik Agnes Einman oma hiljutises arvamusloos. Viidatud arvamuses “aetakse täiesti lootusetult ja infantiilselt segamini kõikide võrdsed õigused seaduse ees ja vähemuste väidetavad õigused või õigemini soovid,” kurjustab Espak ministeeriumiametniku võhiklikkusega.

Espak juhib tähelepanu, et “kõikide inimeste võrdsuse teema tõi esimesena laialt käibele maailmaajaloo üks verisemaid massimõrvareid Maximilien Robespierre 1790. aasta lõpus ühes oma kõnes”.

Orientalisti sõnul on Prantsuse Revolutsiooni loosung “vabadus, võrdsus, vendlus” kõlanud hiljemgi ja kõik lääne ühiskonnad tunnistavad inimeste võrdsust seaduse ees, kuid “eri indiviidide poolt saavutatu või tehtu võrdsus ei ole lihtsalt võimalik”. Inimesed ei ole võrdselt andekad, töökad ja edasipüüdlikud. Selles, mis inimestega juhtub, mängib suurt osa juhus ehk saatus ja nõuda saatuselt kõigi inimeste võrdset kohtlemist on “ülim absurd ja võimatus”.

“Kõikide inimeste võrdsust absoluudina saaks seega saavutada ainult juhul, kui vähemvõimekatele või ka vähem õnne omanutele teha järeleandmisi ja soodustusi ning võimekatelt ning rohkem õnne omanutelt omakorda võtta sunniviisiliselt nende töö ja arengu jooksul saavutatu ära,” räägib sumerite uurija õudustest, mis sunniviisilise võrdsuse kehtestamisega kaasas käiksid. “Ühiskond, mis taotleb sunniviisiliselt kõikide võrdsust, ei ole enam vaba ega ka vennalik, vaid eelkõige kõikide inimeste vaba eneseteostust allasuruv diktatuur. … Sellist diktatuuri aga saab üleval hoida ainult kitsas eliit või nomenklatuur jõuvõtteid ja repressioone kasutades.”

Espak heidab Kaljulaidile ette, et sellel on küll olemas avalike suhete-, vabakonna- ja kliimanõunikud – mis on valdkonnad, millel pole presidendi tegelike ülesannetega midagi pistmist –, kuid pole peale kolme ameti-aastat õigusnõunikku, mida põhiseadusliku korra järele valvav institutsioon tingimata vajab.

“Võimalik, et just seetõttu ongi tekkinud olukord, kus president polegi võimeline hindama, milline on tema enda põhiseaduslik funktsioon ning ka asjaolu, et presidendi institutsioonist on tänaseks saanud opositsiooniline poliitiline jõud,” leiab Espak lõpetuseks.

Facebookis oma võrdsuse teemalist sõnavõttu kommenteerides soovitab Espak, et Kaljulaidile oleks edaspidi abiks põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, millest ta enne põhiseaduse kohta arvamuse avaldamist võiks vastava peatüki läbi lugeda.

Toimetas Karol Kallas

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!