Buk-M1-2 õhutõrje raketisüsteem Foto: BigStockPhoto

Aprilli teisel nädalal puhkes Ameerika Ühendriikides viimaste aastakümnete suurim kriis, kui avalikkuse ette jõudsid kaitseministeeriumist lekkinud luuredokumendid.

Dokumentidest näeb, kuidas Ameerika Ühendriigid luuravad oma liitlaste järele, mida ameeriklaste sõjaline juhtkond Ukraina sõjast päriselt arvab ja kuidas vähemalt kaks niiöelda neutraalset USA liitlasriiki kavatsesid toetada Venemaad, vahendab The Hill.

Esialgu on selge, et vähemalt ühes dokumendis, mis puudutab Ukraina sõjas osalevate poolte kaotuseid, on numbreid muudetud. Teiste dokumentide, mida on kuskil sadakond, osas pole veel selgust.

Viidatud dokumendid on ilmavõrgus ringi liikunud alates käesoleva aasta jaanuarist.

Seitse olulisemat paljastust

Ukraina õhutõrje on kokku kukkumas. Probleemiks on nõukogude ajast pärit S300 ja BUK õhutõrjesüsteemid, mille raketid on Ukrainal peatselt lõppemas. BUKi moon sai otsa ilmselt juba märtsi lõpus ja S300-l lõpeb see väidetavalt mais.

Viidatud kaks süsteemi moodustavad Ukraina õhukaitsest 89 protsenti ja need on elulise tähtsusega Venemaa raketilöökide tõrjumisel.

Pentagoni dokumendid näitavad, et Ukraina suudab tõrjuda veel ainult mõne üksiku Venemaa rakettide rünnakulaine.

Pentagon kahtleb, kas Ukraina suudab kevadel vastupealetungi alustada. Räägitakse, et Ukraina alustab käesoleval kevadel suurt vastupealetungi, kuid USA juhtkond kahtleb Ukraina võimes mingitki olulist osa oma territooriumist tagasi vallutada.

Veebruari alguses koostatud ülevaates osutatakse Ukraina sõjaväe "jõudude loomise ja alahoidmise puudujäägile" – ehk sõdureid pole võtta ja neid ei suudeta varustada.

Kui Ukraina kuulutab, et see soovib tagasi vallutada oma riigi territooriumi nii ida- kui lõunaosas, siis viidatud hinnangu kohaselt pole riigil selleks piisavalt mehi ja olemasolevatel sõduritel pole piisavalt väljaõpet ega varustust.

Ameerika Ühendriikide luureandmed Venemaa kohta pole enam usaldusväärsed. Mõned analüütikud osutavad, et Venemaa pool on teinud omale selgeks USA luureandmete kogumise meetodid ja on alustanud "aukude" kinni toppimist. Üle vaadatakse kindlasti oma sidelahendused ja muud lekkekohad. 

Iisraeli luureagentuur Mossad toeatas kodumaiseid peaminister Benjamin Netanyahu vastaseid meeleavaldusi. Dokumendid näitavad, et Mossad soovitas oma töötajatel ja Iisraeli kodanikel osaleda Netanyahu õigusreformi vastastel meeleavaldustel. Iisraelit puudutavad dokumendid näitavad samuti, et tõenäoliselt USA luuras Iisraeli järel. Netanyahu kontor eitab Mossadit puudutavaid süüdistusi. 

Lõuna-Korea oli mures USAle suurtükimürskude andmise pärast. Dokumendid näitavad, et USA luuras Lõuna-Korea järel. Avalikult on Lõuna-Korea valmis andma USAle selle poolt Ukrainale annetatud mürskude asemel uued, kuid siseringis peljati, et needki saadetakse Ukrainasse.

Lõuna-Korea presidendi Yoon Suk-yeoli kontor väidab, et suur osa lekkinud dokumendid on võltsingud ja USA ei luura Lõuna-Korea järel.  

Egiptus kavatses aidata Venemaad rakettide ja muu sõjamoonaga. Egiptuse president Abdel Fattah El-Sisi andis salajase käsu toota kuni 40 000 raketti ja saata need Venemaale. 

Samuti kavatses Egiptus saata Venemaale püssirohtu ja laskemoona.

Egiptus on Lähis-Idas üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide liitlaseid ja viimane annab Egiptusele aastas rohkem kui miljardi dollari eest sõjalist- ning muud abi.

Nii Ameerika Ühendriigid kui Egiptus on selliseid süüdistusi eitanud.

Araabia Ühendemiraadid kavatsesid koos Venemaa luureteenistusega teha USA ja Ühendkuningriigi vastu suunatud koostööd.

Araabia Ühendemiraadid eitavad selliseid süüdistusi kategooriliselt.

Araabia Ühendemiraadid on Ameerika Ühendriikide strateegiline partner, kuid sellel on samuti tihedad sidemed Venemaaga.

Toimetas Karol Kallas