Brüssel. Foto: Hippopx

Belgia statistikaameti andmetest selgub, et belglastest on Belgia pealinnas Brüsselis, mis on ka de facto Euroopa liidu pealinn, saanud vähemus.  

Brüsseli linnapiirkonnas on ligi kaheksakümmend protsenti ealnikkonnast võõramaist päritolu, vahendab uudisteportaal ReMix.

Tegemist on esimese korraga kui Statbel, Belgia statistikaamet, kaardistab riigi elanikkonna päritolu. Rahvaküsitluses ei uuritud mitte ainult inimeste tänast kodakondsust ja rahvust, vaid ka nende vanemate oma. Kui esimene kodakondsus, millega inimene või tema vanemad sisestati Belgia rahvastikuregistrisse, ei olnud Belgia oma, siis selline inimene ei ole Statbeli ametliku määratluse järele belglane.

Belgia ja Brüsseli elanike jaotus. Graafik: Statbel

Kümme aastat tagasi oli 74,9 protsenti riigi elanikest statistikaameti määratluse järele “Belgia etnilised belglased”. Täna on see number langenud 67,9 protsendini, mis osutab belglaste arvu murettekitavale vähenemisele.

Esimese jaanuari 2020. aasta seisuga elas kuningriigis 67,9 protsenti Belgias sündinud belglasi; 19,7 protsenti välismaist päritolu belglasi, kelle üks või mõlemad vanemad on võõramaist päritolu või beglased, kelle esimene kodakondsus ei olnud Belgia oma ja ülejäänud 12.4 protsenti riigi elanikest on mittebelglased. Arvudes kajastub see vastavalt  7,806,078, 2,259,912 ja 1,426,651 inimest.

Samasuguseid arenguid võib näha paljudes lääneriikides. Näiteks prantslased võivad eelootavatel kümnenditel jääda oma riigis vähemusse ja sama saatus on tabamas ka Norrat.

Belgia elanikkonna põlvnemise mitmekesisus on kasvamas, sest kümme aastat tagasi, 2010. aastal, Belgia päritolu belglaste osakaal oli 74,3 protsenti, võõramaist päritolu belglasi 15,5 protsenti ja Belgias elavaid välismaalasi 10,2 protsenti. 

Belgia belglaste osakaal kasvab vanusegruppide kaupa. 0–17 aastaste seas on Belgia belglasi 54,3, 18–64 aastaste seas 66,3 ja üle 65 aastaste seas 87,3 protsenti. 

Toimetas Karol Kallas