Henrik Hololeid, Roberta Metsolat ja Ursula von der Leyenit saatvad skandaalid on ainult mõned näited, kuidas pettused, onupojapoliitika, mõjuvõimuga kauplemine ning muu korruptsioon on osa eurokraatia igapäevaelust, kirjutab Politico.
Süvariigi propagandatööriist Politico avaldas 26. mail artikli "Kuidas EL pääseb alati ilma karistuseta". Selle sissejuhatus kõlab: "Alates pettusest kuni onupojapoliitikateni, kuni avaliku sektori ja tööstuse töökohtade vahel pendeldamiseni (pöördusteni), on karistamatuse hais [Euroopa Komisjonis] kõikehõlmav."
Euroopa Liit on "halbade praktikate õuduste vaatemäng"
Artikkel algab: "Ülipeenete hotellide koosolekuruumides ja Brüsseli Euroopa Liidu kvartali kohvikutes levis märkimisväärne nördimus: miks vaene Hendrik Hololei sedasi patuoinaks tehti?"
Jätkatakse Hololei Katari korruptsiooni kirjeldamisega ja kuidas ta naeruväärsete õigustuste saatel jäi küll transpordiameti peadirektori kohast ilma, kuid maandus kõrgepalgalise erinõuniku kohale.
Euroopa Komisjoni sõnul oli Hololei puhul kõik reeglitepärane, kuna kõik tema ja tema kaaskondsete tasuta lennud ning puhkused kiitis heaks valdkonna kõrge ametnik. Kes oli Hololei ise. Euroopa Liidu reegleid ei rikutud.
"Brüsselis oli toona [2023. a] natuke haisu tunda, kuid tõenäoliselt suurem osa Euroopa inimestest ei tea sellest midagi," jätkab Politico.
Järgmisteks korruptsiooni "halbade praktikate õuduste vaatemängu" näideteks on Komisjoni ja tööstuste vahelised pöörduksed, liiduvabariikide liidu kõige kõrgemal tasemel toimuv onupojapoliitika, ahistamine töökohal ja kõige tavalisemad pettused.
Euroopa Liidul jagub hulgaliselt ameteid ja komisjone, mis peaks niisuguste asjadega tegelema ja tegelevadki, kuid kui mingi sigadus päevavalgele tiritakse, ei juhtu selle peale midagi ning pahalased jäävad enamasti puutumata.
Kui korruptsioon on paha, siis kõigele lisaks toidab see "Rooma langemise" [moraalne allakäik, laostumine, häving] meeleolude kompleksi ja rahvuslastest poliitikute jutupunkte, seda alates Budapestist kuni Pariisini. Eurokraatide vastutamatus võimendab Euroopa Liidu vastast retoorikat.
Liidu ähmases maailmas möllavad "Berlaymonti koletised"
Süvariigi stratkommarite häälekandja jätkab: "Kui riikide valitsused elavad ja surevad valimiskastide ääres – mis tähendab, et korruptsioon ja vastutamatus maksavad neile sageli kätte –, siis Euroopa Liidu maailm on palju ähmasem ja läbipaistmatum."
Viimastel nädalatel on Euroopa Liitu raputanud kaks skandaali. Kui tegemist oleks riigiga, kukuks niisuguste asjade peale valitsus.
Esimene puudutab Leyenit ja tema Pfizergate'i tekstisõnumite varjamise kohtuotsust. Kuigi tegemist oli kõige puhtama korruptsiooni näitega, pole Leyenile sellest mingisuguseid tagajärgi siiani järgnenud. Pfizerilt modRNA geenipreparaatide ostmise leping on jätkuvalt salastatud ja tekstisõnumid jäävad avalikustamata.
Teine skandaal puudutab Euroopa Liidu asüüliametit ja selle ülesehituse muutmist eesmärgil, et tippjuhtkond saaks oma sõpradele juhikohti jagada. Vaatamata OLAF-i poolsele kärale juhtumi uurimine lõpetati ja kõik osalised pääsesid ilma igasuguse karistuseta.
"Hea sõnaga" meenutatakse ka Jean-Claude Junckeri putšikatset, kui see üritas Euroopa Komisjoni peasekretäriks – kõige kõrgemaks ametnikuks – kiirkorras sokutada "Berlaymonti beebilõustaga koletise" Martin Selmayri.
Kolmandaks kirjutatakse Euroopa Parlamendist ja selle jutukast spiikrist Roberta Metsolast, kes määras 2024. aastal õemehe oma personalijuhiks.
Haiseb terve Euroopa Liidu süsteem
Politico pakub välja, et "korruptsioonihais" võib alguse saada terve Euroopa Liidu süsteemi labürindi moodi ülesehitusest, mille näiteks tuuakse "komiteemenetlus".
Riikide valitsuste käes peaks olema lõplik sõnaõigus, kuid neile on samas mugav, kui oma patud ja saamatuse saab Brüsseli kaela ajada. Ehk ühisparteile on status quo hoidmine kasulik.
Levinud on võtted ja meeleolud, milles igasugust kriitikat eurokraatide elik ogara süsteemi suhtes käsitletakse rünnakuna Euroopa Liidu vastu.
Euroopa Liidu endine ombudsman Emily O'Reilly hinnangul juhivad Leyeni komisjoni "jõulised consilierid". Viimane sõna tähendab maffiapealiku nõunikku. Kui Leyen teistkordselt Komisjoni juhiks sai, siis ametiaja alguses 2024. aasta detsembris allkirjastas ta korralduse, mille tulemusel on ametnikel hulga hõlpsam piirata ligipääsu Komisjoni dokumentidele.
Prantsusmaa Euroopa Liidu õiguse professori ja mõttekodalase Alberto Alemanno sõnul on liiduvabariikide kodanikelt võetud ära igasugune võimalus mõjutada Liidus toimuvat ja samuti üritatakse eemaldada arusaamine, kuidas Euroopa Liit toimib.
Euroopa Parlament on veel hullem
Euroopa Komisjoni korruptsiooni võimendab Euroopa Parlament, mis ühelt poolt peaks eurokraatide tegevust valvama, kuid mille saadikurühmad hoopis kaitsevad Komisjonis "oma inimesi". Transparency Internationali esindajate hinnangul on Parlament isegi hullem korruptsioonipesa kui Komisjon. Kuigi seda laastavad Katari, Venemaa ja nüüd Huaweiga seotud korruptsiooniskandaalid, siis midagi juhtunud on ainult üksikute inimestega ning niisugusest "kultuurist" vabanemiseks pole midagi ette võetud. Kasu oleks juba näiteks reeglist, et eurosaadikud ei tohi osaleda Euroopa Komisjoni lobistavate valitsusväliste organisatsioonide ja ettevõtete tegevuses.
Hetkel tegeleb Euroopa Komisjon valitsusväliste organisatsioonide tiibade kärpimisega. Ühelt poolt võib seda vaadata järelandmisena parempoliitikutele, kes näevad vabaühendusi pahem- ja rohepropaganda tööriistadena. Teiselt poolt kujutavad vabaühendused väidetavalt mingisugust kodanikuühiskonna kontrollimeedet, millest Komisjon soovib vabaneda.
Politico artikkel esindab propagandažanri, mida nimetatakse "osaliseks riputamiseks" (limited hangout). Artikli järgmiseks eesmärgiks on lisaks selgitada, et kuigi Euroopa Komisjoni ja Parlamendi korruptsioon on vastik, on päris konservatiivide võimule pääsemine veel koledam. Kolmandaks ülesandeks on teabevalla profülaktiline töötlemine – vajalike ametnike-poliitikute hirmutamine –, et need kuulaksid peremeeste sõna. Kõigele lisaks on MTÜ-tööstus korporatismi maailmakorra oluline osa ja Leyenil võisid isandatega selle torkimise juures arusaamatused tekkida.
Toimetas Karol Kallas