Foto: Piqsels

Progressistlik ühispartei kasutab igapäevaselt normaalsete inimeste vastu ajupesu- ja "nügimise" relvana julgeolekuringkondade lahendust, mida nimetatakse "osaliseks riputamiseks". 

Väljend pärineb Ameerika Ühendriikide luureringkondadest ja väidetavalt sai see laiemalt tuntuks Ameerika Ühendriikides aset leidnud Watergate skandaali ajal. "Osaline riputamine" (limited hangout) kattub vähem või rohkem mitmete loogiliste eksituste ja retoorikas kasutatavate võtetega, nagu õlgmehike/hernehirmutis, punane heeringas (tähelepanu kõrvale juhtimine), kirsside noppimine (tsitaatide valikuline kasutamine) vms. 

Väljendi "osaline riputamine" etümoloogiast: inglise keeles on väljendi "limited hangout" sõna "hangout" kasutatud "riputamise" või "väljanäitamise" tähenduses. Näiteks "koeral ripub keel suust välja"/"a dog with its tongue hanging out" ja "pesu riputatakse kuivama"/"hang out the wash". Samuti "riputa silt välja"/"hang out a sign/banner". Kõnealuse väljendi võib tõlkida ka "piiratud välja riputamiseks" elik "osaliseks väljanäituseks".

Fraasi (limited hang out; lk 29) laiemale üldsusele tutvustajaks peetakse president Richard Nixoni nõunikku John Ehrlichmani, kes on üks Watergate'i skandaalini viinud sündmuste peaosalistest. Täna tegeletakse osalise riputamisega laialdaselt meediasuhtluse-, tajumajandamise-, ajupesu-, poliitika- ning teabehalduse valdkondades.  

Ehrlichman kasutas osutatud tõe varjamise võtte kohta pikemat väljendit "muditud, osaline riputamine" (modified, limited hangout).

Julgeolekuasutuste "piiratud riputamise" pruuki selgitas Luure Keskagentuuri kõrge ametnik Victor Marchetti parempoolse mõttekoja Liberty Lobby nädalakirja The Spotlight (Rambivalgus) 1978. aasta 14. augusti numbris:   

"Mõned kuud tagasi, märtsis, toimus CIA Virginia osariigi Langley peakorteris, mis on Ameerika Ühendriikide superluurajate Potomaci jõe ääres asuv kenasti üles löödud kodu, üks kohtumine. Sellel osalesid mitmed kõrge auastmega luureohvitserid ja mõned Agentuuri endised kõrged ametnikud.  

Kohtumise teemaks oli: mida saab teha president Kennedy'i mõrvas süüdistatud Lee Harvey Osvaldit puudutavate hiljutiste paljastustega, milles väidetakse, et ta oli osaline Ameerika Ühendriikide ja NSVL-i vahel mängitavates luuremängudes. (Paljastusest kirjutas Spotlight 8. mail 1978. aastal.) Võeti vastu otsus ja määrati edasise käitumise viisid. Arvestati nii inimeste üllatamise kui segadusse ajamisega, milleks korraldati kongressi atendaatide erikomisjoni (House Special Committee on Assassinations; HSCA) avalike, märtsi lõpus algavate, kuulamiste ajaks nutikas "piiratud riputamine". 

"Piiratud riputamine" on luurajate erikeelne oskusväljend, millega kirjeldatakse sageli kasutatavat järgmist lahendust. Kui agentide tegevust varjav saladusteloor on kistud ribadeks või nad ei saa enam toetuda avalikkust eksitavale katteloole, siis nad võtavad kasutusele ülestunnistamise, mõnel puhul avalikustavad osa tõest isegi vabatahtlikult, millega üritatakse varjata juhtumi võtme- ja kõige kahjutekitavamate tõikade valguse kätte tirimist. Avalikkus on on uuest teabest nii vaimustuses, et unustavad teema sisse sügavamalt vaatamise ära."

Lühemalt ja lihtsamas keeles tähendab osaline riputamine seda kui ametiisik, stratkommar, riigiintellektuaal, ajakirjanik, "faktikontrollija" jne "riputab" avalikkuse ette piiratud hulga tõiku, tehes seda eesmärgiga, kas jätta mingist sündmusest vajalik mulje või varjata nurjatuse tuuma. Tavaliselt hakatakse teabega riputama siis kui pahandusele on kas juba jälile saadud või selline oht on märkimisväärne ja kriis vajab maandamist. Muditud piiratud riputamine tähendab, et väänamist vajavad ka tõigad ise. 

Ehrlichman selgitab "muditud piiratud riputamist" kaudsemalt: "Tunnista tõde nii vähe kui võimalik ja aja kogu süü kellegi teise kaela."

Piiratud riputamine on korporatiivse meedia süsteemne häire

Eestis üksikumalt ja läänes üldisemalt kujutab piiratud riputamist kõigi strakommarite ja ühispartei hääletoruks kehastunud korporatiivse meedia tegevus.

Piiratud riputamise üheks versiooniks on avalikkuse tähelepanu koondamine pisiasjadele ja ning sobivatele asjaoludele ning kõik segi trampinud "elevantide" mahavaikimine. Eesti korporatiivses meedias toimuv Ukraina sõja kajastamine on ainult piiratud riputamine. Teiseks heaks näiteks on riigiintellktuaali – akadeemiku – Dan Bogdanovi hiljuti korporatiivses meedias ilmunud arvamuslugu "e-hääletamine teeb juba praegu paberhääletamisele silmad ette". 

Bogdanov on Cybernetica AS-i teadusdirektor ja tegemist on e-hääletuse tarkvara arendava või vähemalt arendanud ettevõttega, ehk e-hääletamise pealt kas kaudsemalt või otsesemalt raha teeniva inimesega.

Osutatud arvamusloo puhul on täpsemalt tegemist muditud piiratud riputamisega, sest selle asja kohta, mis "silmad ette annab", on üldteada tõde, reaalsus, tõik, teadus ja kõik muu sinna juurde, et see mis "tark", digitaalne ja koodipõhine, on alati ning igavesti haavatav. Ründe- ja pettusekindlat elektroonikat ning tark- ja riistvara ei ole olemas.

Üks kindlamaid turvavõtteid tänases maailmas on näiteks dokumentide, mis peavad jääma salajaseks, trükimasinal trükkimine ja füüsiliselt liigutamine. Viisakate elektrijaamade kontrollseadmed on internetist ära lõigatud. Paber on selles mõttes, mis ja kuidas kõik juhtuda võib, võrreldes ilmavõrgu, tarkvara ja elektroonikaga, väga turvaline lahendus.

Igasugused küberründed muutuvad maailmas, kus tehisaru muutub üha võimekamaks ja sellest on saanud laiatarbekaup, kus kõigil on võimalik kümnete-sadade teenusepakkujate käest osta teraflopsides raalimisjõudu, kus lähitulevikust vaatavad (tõenäoliselt) vastu kvantarvutid, pehmelt öeldes järjest tavalisemaks. 

Ärge ainult elevandile otsa vaadake

Riigiintellektuaal Bogdanov kehastab Partei kõige tähtsamat käsku: inimene ei tohi uskuda seda, mida ta oma silmadega näeb ja kõrvadega kuuleb, tõde on ainult see, mida ning kuidas Partei ütleb. (Tegemist on "1984-st" tuntud maksiimiga.)

Eesti Vabariigi põhiseadus on riigikorralduse mõttes "elevant" ja ausad valimised on normaalse riigikorralduse alus. Põhiseaduses kirjutatakse:

"Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. … Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale."

Riigiintellektuaalid ja e-valimiste lembid osutavad riigikohtule, mis otsustas, et e-valimised "toimuvad iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval ja on paberiga ühtemoodi". Siinkohal tuleb paratamatult nentida, et riigikohus on tõenäoliselt osa ühisparteist ja tühistas selle otsusega funktsionaalse lugemisoskuse. Tõde ei ole enam see, mida inimene näeb, loeb ja saab aru, vaid mida Partei käsib uskuda. Partei määrab ja vajadusel tühistab sõnade tähenduse.

Tõde on ainult see, mida (ühis)Partei ütleb ja sellest saab vihaseadus

Vihakõneseadustega tehakse piiratud riputamine ja sellest vaimustumine kõigile otseseks ning kaudseks kohustuseks. Nii nagu "riputades" jääb asja tuum varjatuks ja kuritegu karistamata, ei saa ükskõik milliseid ühiskondlikke ning eraelulisi probleeme lahendada, kui nendest ei tohi rääkida. Kui võetakse ära sõnavabadus. Lisades vihakõneseadusele ühispartei "tarkvara", milleks on hea uue ilma rüve progressiusk, siis ei jäägi arukatel inimestel muud üle kui arvestada kataklüsmiga. Sotsialismi, plaanimajanduse, suure riigi jne puu viljadeks on alati õudused ja mäda. 

"Kollektiivne lääs" ja selle "liberaalne konsensus" – ühispartei – mängivad täna väga rumalaid mänge, mille eest saadakse ainult väga idiootlikke auhindu. Prantsusmaa on kodusõja lävel, Saksamaa majandusel pole tükk aega nii "hästi" läinud jne. Kui keegi midagi massisisserände, igaveste sõdade ja rohepöörde kohta valesti arvab, siis on ta hoobilt konservatiiv, putinist ning rahvavaenlane, kes tahab Maa põlema panna. 

Ühisparteis, selle poliitikates ja igaveses võimus ning uues maailmakorras kahtlemine on mõtteroim. Tahtlik "inimesi tapva" väärteabe levitamine ja vihakõne.