Eestiski "inimõiguslasi" harinud Prantsuse tunnustatud politoloogi Jean-Yves Camuse sõnul on presidendikandidaat Eric Zemmouri remigratsiooni kava loogiline vastus Suurele Asendamisele.
Parema ilmavaatega aprillis toimuvate Prantsusmaa presidendivalimiste kandidaat Zemmour lubas ametisse saades asutada remigratsiooni ministeeriumi, mis hakkab tegelema sisserände, musta turu ja sobimatute inimeste väljasaatmisega. Camus selgitas väljaandes Ouest-France, mida presidendikandidaadi visioon täpsemalt tähendab, vahendab ReMix.
Politoloogi sõnul tähendab Zemmouri "remigratsioon" eelkõige sisserändajate tagasi saatmist nende päritoluriiki. Peamiselt puudutab see Prantsusmaal elavaid väljaspoolt Euroopat pärit inimesi. Samas ei pea remigratsiooni kava pärast muretsema näiteks Prantsusmaal elavad ameeriklased, ega kanadalased. See plaan puudutab eelkõige Aafrika päritolu rahvast.
"Tuleb meeles pidada, et remigratsiooni kontseptsioon on loogiline järelm Suure Asendamise ideele. Need on omavahel väga tihedalt seotud. Suure Asendamise teooria väidab, et prantslased on Prantsusmaa territooriumil, oma enda riigis, jäämas vähemusse," märkis Camus.
Piiride sulgemine ei peata Suurt Asendamist
Politoloog juhtis tähelepanu, et piiride sulgemine igasugusele sisserändele, millist mõtet peab kalliks Marine Le Pen, ei ole Suurde Asendamisse uskuvate inimeste seas kuigi populaarne. Kui panna piirid kinni, siis tähendab see ikkagi, et riigis juba on suur hulk sisserändajaid. Suures Asendamises ohtu nägevate inimeste eesmärgiks on algse Prantsuse rahvusliku koosluse taastamine, mis välistab sellest kõik, kes ei ole Euroopa päritolu.
"Remigratsioon on "taas-sisserände" tegu, mis tähendab, et inimene, kes on rännanud sisse Prantsusmaale, rändab tagasi sisse "oma" kodumaale. Probleem selle juures on muidugi asjaolu, et paljud inimesed ei pea oma päritolumaad enam oma maaks," rääkis Camus.
Kui Camusel paluti hinnata, kui reaalseks peab ta remigratsiooni käivitamist juhul kui Zemmour peaks presidendiks saama, siis osutas ta Reconquête (tagasivallutamine) partei presidendikampaania lubadusele, et esimese hooga peab Prantsusmaal lahkuma 400 000 inimest aastas.
Mille peale ta küsis: "Ma tahaksin, et keegi mulle selgitaks, kuidas see võimalik oleks? Mitte ainult logistilises mõttes, vaid mis kõige olulisem, keda me siis täpsemalt minema saadame?"
Remigratsiooni pooldajad usuvad "vereõigusesse"
Camuse sõnul ei tohiks sellist poliitikat pidada siiski äärmuslikuks rassismiks. "Ma ei kasutaks seda sõna. Minu jaoks tähendab see rahvuslikku eristamist. Ideed, et igaüks peab elama oma kodumaal, võtmata arvesse õigust oma riigile. On oluline meeles pidada, et Suure Asendamise ja remigratsiooni teooria pooldajad kalduvad uskuma vereõigusesse," selgitas Camus.
Remigratsiooni konsteptsiooni mängu toomine peaks aitama Zemmouril koguda parema ilmavaatega inimeste hääli Vabariikliku partei kandidaadi Valérie Pécresse'i ja Rahvusrinde Marine Le Peni arvelt. Zemmouri jaoks on remigratsioon loogiline jätk Suure Asendamise fenomenile, millest ta pikalt rääkinud.
Camuse sõnul näitab remigratsiooni idee populaarsus, et olemas on küllalt suur hulk valijaid, kelle jaoks on olulised äärmuslikud identiteedi küsimused. Need inimesed on pettunud nii Le Penis kui nomenklatuursetes konservatiivides.
Ajakirja Valeurs actuelles tellitud küsitluse kohaselt toetab remigratsiooni ministeeriumi, mis hakkaks koju tagasi saatma riigis ebaseaduslikult viibivaid välismaalasi, asutamise ideed 55 protsenti prantslastest.
Endine Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu sõjaväeluure agent Viktor Suvorov leidis juba mõnda aega tagasi: arengustsenaariume on ainult kaks. Kas aafriklased ja araablased võtavad vähehaaval võimu Euroopas enda kätte ja see lõpeb suure verevalamisega, või tõusevad eurooplased ükskord üles oma maade kaitseks ja see lõpeb suure verevalamisega…
Arvamusküsitlustes toetab tänase presidendi Emmanuel Macroni jätkamist 28 protsenti valijatest, talle järgneb 20 protsendiga Le Pen, kolmandal kohal on äärmuslasest sotsialist Jean-Luc Mélenchon ja 11 protsendiga jagavad neljandat kohta Pécresse ja Zemmour.
Prantsusmaa presidendivalimiste esimene voor toimub 10. aprillil.
Jean-Yves Camus on esinenud Eestis 2018. ja 2020. aasta Inimõiguste aastakonverentsidel.
Toimetas Karol Kallas