Józef Chełmoński "Künd", 1896. Foto: Laski Diffusion

Poola keelenõukogu leiab, et sõnas "murzin", mis on eesti keelde jõudnud "murjanina", on liiga palju negatiivseid ja orjusele osutavaid tähendusvarjundeid.

Säherdusele järeldusele jõuti hoolimata sellest, et Poola pole mitte kunagi olnud seotud "murjanite" orjapidamisega ja Poola talupojad ise, samal ajajärgul Eesti talupoegadega, vabastati Vene impeeriumis pärisorjusest alles 1864. aastal.

Poola keeleeksperdid otsustasid, et kuigi sõna "murzin", mis tähendab "neegrit", võis veel 1970. ja 1980. aastatel kasutada neutraalses kontekstis, on tänaseks ajad muutunud ja tähendusvarjundid pole enam samad, vahendab uudisteportaal Remix.

Paljud poolakad on sattunud internetis rünnakute alla, kui on ilma igasuguse halvustava tagamõtteta kasutanud sõna "murzin".

Sotsiaalvõrgustikes on käivitanud räsisildiaktsioon #DontCallMeMurzin, mille taga on peamiselt Poolas elavad välismaalased.

Varssavi ülikooli professori Marek Łaziński sõnul peeti sõna "murzin" kunagi küll neutraalseks, kuid selle tähendus on aastate jooksul muutunud. Tänaseks on Poola Teaduste Akadeemia ja Poola keele sõnaraamatu väljaandjad määratlenud sõna solvanguna.

Łaziński sõnul ei peaks keegi ennast tundma süüdi, et on sellist sõna varem kasutanud, kuid täna peetakse seda arhailiseks ja sobimatuks ning "sotsiaalne südametunnistus" seda enam õigeks ei pea.

Tema sõnul kasutatakse sõna tihti ka mahajäämuse või orjuse rõhutamiseks.

"Me peame hoolima oma mustade naabrite tunnetest, kes soovivad, et neid kutsutakse kas nende rahvuse järele või lihtsalt "mustaks"," jätkas professor.

Tema sõnul sobib "murjanit" kasutada ainult ajaloolises kontekstis. Avalikus suhtluses, meedias, võimukandjate poolt või haridusvaldkonnas ei tohiks sõna "murzin" kasutada.

Toimetas Karol Kallas