Foto: Bigstockphoto.com

Vastupidiselt Postimehes väidetule ennustas valimistulemusi kõige täpsemalt mitte uuringufirma Kantar Emor vaid MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut koostöös uuringufirmaga Norstat.

Uuringufirma Norstat pressiteate kohaselt alustasid nad aasta alguses koostööd MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudiga, mille raames küsiti esmakordselt Eestis inimeste erakondlikku eelistust iganädalaselt. Valimiste eelsel perioodil alates 7. jaanuarist kuni 1. märtsini viidi läbi kaheksa küsitlusvooru ning igas voorus küsitleti vähemalt 1000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Küsitlustulemuste presenteerimisel keskenduti eelkõige viimase nelja nädala koondtulemustele, mis tähendas, et igakuiseks valimiks kujunes 4000, mille puhul statistiline viga on +/- 1,55%. Kuna tavapärase 1000 vastajaga küsitluse puhul on maksimaalne võimalik statistiline viga +/- 3,1%, siis koondtulemuse esitamise eesmärk on erakondade toetusprotsentide täpsuse kahekordne suurendamine.

Kui võrrelda viimaseid valimiste eelseid, veebruari nelja nädala küsitluste koondtulemusi tegelike valimistulemustega, on Norstati hinnangul iganädalane küsitlus ning nelja nädala koondtulemuste esitamine end igati õigustanud. Mitte ühegi erakonna puhul ei erine valimistulemus küsitluste põhjal saadud toetusprotsendist rohkem kui 1%.

5.-8. laine küsitluse koondandmed 04.02-01.03 (valim 4002) Valimistulemused

03.03.2019

Küsitluste ja tegelike tulemuste vahe
Eesti Reformierakond 29,3% 28,8% -0,5%
Eesti Keskerakond 24,0% 23,1% -0,9%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 17,5% 17,8% 0,3%
Isamaa Erakond 10,5% 11,4% 0,9%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10,7% 9,8% -0,9%
Eesti 200 3,5% 4,5% 1,0%
Erakond Eestimaa Rohelised 2,2% 1,8% -0,4%
Eesti Vabaerakond 1,0% 1,2% 0,2%
Elurikkuse Erakond 0,4% 1,2% 0,8%

Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostas Norstat küsitlused kombineeritud meetodil, kasutades nii telefoni- kui ka veebiküsitlust. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. Tulemustega on põhjalikumalt võimalik tutvuda siin Ühiskonnauuringute Instituudi erakondade reitingu lehel.

Uuringufirma Norstat Eesti AS tegutseb alates 2008. aastast ning on keskendunud professionaalse küsitlusteenuse pakkumisele. Ettevõtte klientideks on peamiselt teised uuringufirmad, meediaagentuurid ning konsultatsiooniettevõtted.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk thinktank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Ühiskonnauuringute Instituudi küsitlust ignoreeriv Postimees eksitab lugejaid

Postimehe valimiste järgses artiklis "Kes ennustas valimistulemusi kõige täpsemalt?" väidetakse ekslikult, et "Reformierakonna võitu ennustasid pea kõik uuringufirmad, kuid nii suurt edu ei osanud keegi näha" ning et "kõige täpsemalt prognoosis valimistulemusi Kantar Emor". Mõlemad väited on aga selgelt valed.

Uuringufirma Norstat ennustas Reformierakonna valimisvõitu 0,5%lise täpsusega ning ühegi teise erakonna puhul ei eksitud enam kui 1 toetusprotsendiga. Postimehe poolt kõige täpsemaks valimistulemuste ennustajaks kuulutatud uuringufirma Kantar Emor, mille teenuseid väljaanne ka ise valimiste eelselt kasutanud on, eksis aga Reformierakonna valimistulemuse prognoosimisel koguni 2,2 protsendiga.

Postimehe poolt samuti võrdlusesse kaasatud Turu-uuringute AS eksis Reformierakonna toetuse osas aga 4,8% ning Keskerakonna puhul koguni 4,9%.

Ühiskonnauuringute Instituudi juhataja ja analüütik Peeter Espak kommenteeris valimiste järgselt sotsiaalmeedias, et kõige täpsemad reitingud tulevad peaaegu alati Ühiskonnauuringute Instituudilt. Ühtlasi leiab ta, et kui sellest midagi järeldada, siis eelkõige seda, et usundiloolane, ajaloolane, riigiteadlane edastavad täpsemat teavet, kui "õppinud sotsioloogid".

Ühtlasi juhib Espak tähelepanu sellele, et mitmed arvamusavaldajaid ei ole nende reitinguid näinudki, kuna väidetavalt on mitmete erinevate väljaannete ajakirjanikud omavahel kokku leppinud, et nad nende reitinguid ei kajasta, kuna Ühiskonnauuringute Instituut olevat nende hinnangul kallutatud:

"Meie reitingud käisid läbi alati TV3-st ja ETV Hommikuprogrammist – aga mitte päevalehtedest. ERR-i portaal kajastas muide ainult siis, kui oli miskit negatiivset EKRE kohta. Päris naljakas, kuidas need kallutatuses süüdistanud ajakirjanikud peavad nüüd tõdema, et ainus, keda nad kallutatuses süüdistasid, andis kõige täpsema tulemuse. Tegelikult on see päris naljakas; eriti see, et osade ideoloogide agitatsiooni tulemusena mõni inimene jäigi juttu kallutatusest uskuma."

Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson naljatleb aga oma Facebook'i seinal sedasorti süüdistuste üle, et nad kallutasid küsitluse tulemused "nii ära, et valimistulemused tehti kohe vastavaks."

Toimetas Martin Vaher