Julgeolekumeetmed 2024 Pariis olümpiamängudel näevad ette tehisintellektiga kaamerate paigaldamist, kuid väidetavalt näotuvastust ei kasutata.
„Andmekaitseameti nõukogu liikmed kutsuvad parlamendiliikmeid üles mitte viima sisse näotuvastust [olümpiamängudel] ehk siis inimeste identifitseerimist avalikus ruumis," sõnas andmekaitseameti juht Marie-Laure Denis Politico vahendusel.
Prantsuse valitsus püüab laiendada jälgimisvolituste arsenali, et tagada 2024. a Pariisi olümpiamängudel miljonite turistide turvalisust. Plaan sisaldab esmakordselt tehisintellekti toega kaameraid, kuid väidetavalt näotuvastust alaliselt ei kasutata.
Täna algas senati istung, kus vastavat seadusemuudatust menetletakse. Senaatorid on volituste laiendamisel jagunenud kaheks, kus üks pool tahab kaitsta inimeste privaatsust, teine pool aga suurendada jälgimist ja julgeolekumeetmete arsenali peamiselt näotuvastustehnoloogia juurutamise kaudu.
„Senati õiguskomisjonis lükati [näotuvastuse lisamise] muudatus tagasi, kuid see võib [täiskogu istungil] tagasi tulla," sõnas Denis.
Mitmed privaatsuse eest võitlevad valitsusvälised organisatsioonid nagu La Quadrature du Net ja Human Rights League on kriitilisel seisukohal eksperimentaalsete tehisintellekti toega kaamerate kasutamise osas.
Prantsuse andmekaitseamet tahab enda sõnul vaadelda kaamerasüsteemi algoritmide arendamist, et olla kindel, et inimestest tehtud kaadrid õigeaegselt kustutatakse. Denis' sõnul „ei pruugi" kaamerate tehnoloogia eksperimentaalne kasutamine püsivaks muutuda.
Viimaste aastate suurematel üleilmsetel spordivõistlustel on aina enam hakatud juurutama inimeste jälgimist ja tuvastamist. See toimus Pekingi olümpiamängudel ja veel süvenenumalt Dubais toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustel.
Toimetas René Allik