Emmanuel Macron ja Prantsusmaa Kaitsejõudude Peastaabi juht kindral Pierre de Villiers. Foto: Scanpix

Endine Prantsusmaa relvajõudude peastaabi juht kindral Pierre de Villiers on viimane Prantsusmaa kõrgetest võimukandjatest, kes hoiatab oma kodumaad massisisserände tõttu ees ootava kodusõja eest.

Ajalehes Le Parisien detsembri alguses avaldatud intervjuus tunnistas kindral de Villiers oma hirmu, et “Prantsusmaa võib nii pikema aja jooksul, kuid ka väga kiiresti, langeda kodusõtta, mille võib süüdata pisike säde, nagu see juhtus 1789. aastal.”  Tema hirmud on seotud tõsiasjaga, et Prantsusmaast on saanud riik, kus “õpetajal lüüakse koolimaja ees pea maha ja kolm inimest mõrvatakse ajal kui nad kirikus palvetavad,” vahendab uudistekanal ReMix.

De Villiersi sõnul kulub Prantsusmaal sisserändajatest elanikkonnaga seotud probleemide lahendamiseks ja nende 20-aastaste, kes vihkavad Prantsusmaad ja hoiavad kohalike salafistidest kogukonnajuhtide ligi, ühiskonda integreerimiseks kolm kuni viis põlvkonda.

Peastaabi endine juht hoiatas Prantsusmaad kodusõja eest ka oktoobris RTL raadiole antud intervjuus. “Ma ei saa aru, kuidas on võimalik kogu Prantsusmaa kaheksaks nädalaks lukku panna ja me ei suuda riigist välja saata imaami, kes jutlustab päevad läbi Prantsusmaa vaenu,” rääkis ta toona. Islamiterrorismi kohta arvas kindral, et “ma ei mõista, miks me ei reguleeri sisserändevooge, sest iga kord – mida me näeme ka viimati toimunud terrorirünnakute puhul – on kõik terroristid sisserändajad.”

Eelmisel aastal viitas isegi president Emmanuel Macron võimalikule kodusõjale, mille võivad sütitada “ilmalikustumise, kommunitarismi, radikaliseerumise ja sisserände põhjustatud konfliktid ja segadused.” Macron reageeris toona filosoof Eric Zemmouri “Parempoolsete konverentsil” peetud kõnele.

Oma kõnes kritiseeris Zemmour karmide sõnadega massiimmigratsiooni ja kuidas Prantsusmaad ründab ühekorraga kaks totalitaarset ideoloogiat, mis osutavad omamoodi uuele Ribbentrop-Molotovi leppele: islam ja liberalism.

Éric Zemmour. Foto: Scanpix

Prantsusmaa president reageeris ka peavoolu parempoolsete opositsiooniparteide juhtide sõnavõttudele, kes räägivad Prantsusmaa territooriumil aset leidvast “tsivilisatsioonide kokkupõrkest” ja et radikaalne islam või islamism, on Prantsusmaa ühiskonna jaoks nagu gangreen.

Macroni silmis istub Prantsusmaa püssirohutünni otsas ja kuna keegi ei soovi selle kontrollimatut plahvatamist, õigustab see tema arust sõnavabaduse piiramist. Macroni soov kängitseda vaba sõna osutab suure tõenäosusega tema arusaamisele, et liberaalide poolt õhutatud massiimmigratsioon ja multikultuursus toovad lõppeks kaasa kui mitte kodusõja, siis vähemalt eurooplaste seniste vabaduste piiramise.

Prantsusmaa võimud räägivad täna “Vabariigi Reconquistast linnaosades ja piirkondades, mis on Vabariigi jaoks kaotatud.” “Kaotatud” linnaosad ja linnad on sellised, kus elavad sisserändajad ja nende järeltulijad. Paljudes sellistes piirkondades ei ole enam turvaline näiteks naistel üksi ringi käia ja neid võidakse rünnata kui nad ei järgi kindlaid riietumisreegleid.

Gérard Collomb Foto: Wikipedia

2018. aasta oktoobris rääkis toonane sotsialistist siseminister Gérard Collomb, ajal kui ta lahkhelide tõttu Macroniga pidi ametist loobuma, sisserändajate piirakondade getostumisest ja hoiatas: “Täna me elame külg-külje kõrval ja nagu ma alati olen öelnud, et ma kardan seda, kuidas me tulevikus elame vaenujalal”.

Sama aasta veebruaris, rääkis Collomb konservatiivse nädalakirja Valeurs Actuelles ajakirjanikele kui mures on ta olukorra pärast Prantsusmaal: “Mida ma iga hommiku politsei aruannetest loen, osutab väga pessimistlikule olukorrale. Suhted inimeste vahel on väga karmid ja inimesed ei taha enam koos elada.”

Ajakirjanikud küsisid selle peale, et mis on sisserände osa sellise olukorra tekkimisel? “See [sisserände osa] on tohutu ja see on põhjus, miks me tahame seaduseid muuta,” vastas Collomb.

Kui ajakirjaniku osutasid, et seadus, millest ta räägib, puudutab ainult ebaseaduslikku sisserännet, samal ajal kui Prantsusmaa võtab igal aastal vastu 200 000 seadusliku sisserändajat, nentis Collomb: “See on tõsi. Me tegutseme samm-sammu haaval, kuid tegemist on tõsise murega”. Mõnedel hinnangutel saabub Prantsusmaale igal aastal 400 000 sisserändaja ümber, mis paljude poliitikute sõnul pole jätkusuutlik.

Endine Prantsusmaa minister jätkas sõnumiga, et Prantsusmaale pole sisserännet enam vaja ja, et “Prantsusmaa kogukonnad võitlevad üksteisega ja see võitlus on muutumas väga vägivaldseks.” Ta lisas, et ta kardab, et mõned piirkonnad võivad riigist mingil viisil lahku lüüa.

Valeurs Actuelles’i ajakirjanikud küsisid Collombi käest 2018. aasta veebruaris veel, et kui kaua on aega sellise [Prantsusmaad ähvardava] protsessi peatamiseks?  

“Seda on keeruline hinnata, aga ma ütleksin, et vii aastaga muutub olukord pöördumatuks. Jah, meil on aega viis või kuus aastat, et hoida ära halvim,” vastas ta.

Francois Hollande Foto: Scanpix

Macroni eelkäija Élysée palees, kui ta pidi juhtima samalaadseid massisisserännet puudutavate poliitikate elluviimist, tunnistas samuti kartust kodusõja ees. Francois Hollande sellised hirmud said avalikuks 2016. aastal ilmunud raamatus “President ei tohiks nii rääkida” ja hiljemgi pole ta oma selliseid hirme eitanud. Raamatu kahele autorile, vasakpoolse päevalehe Le Monde’i ajakirjanikele rääkis Hollande “sisserändega seotud pommide kogunemisest ja mida koguneb üha juurde.” Samuti tunnistas ta, et suurem osa Prantsusmaa elanikest on massisisserände vastu.

Hollande rääkis veel jätkuvast Prantsusmaa “piskesteks kogukondadeks jagunemisest, eraldumisest ja rahvuse järele gruppideks jaotumisest.” Ta jätkas: “Minu arust saabub Prantsusmaale liiga palju sisserändajaid, kes ei peaks siin olema.”

“Kuidas me saaksime riigi lõhenemist ära hoida,” küsis Hollande retooriliselt? Ta vastas selle ka ise: “Täpselt see on meiega juhtumas: lõhenemine.”

Toimetas Karol Kallas