President Kersti Kaljulaid koos meedianõunik Taavi Linnmäega. Foto: Arno Mikkor (EU2017EE)

Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe keeldub Objektiivi päringutele operatiivselt vastamast, kuna on vaid talle endale teadaolevatel põhjustel otsustanud Objektiivi ajakirjandusväljaandena mitte tunnustada.

Kui üldiselt pole Objektiivil erinevatel ministeeriumitelt, sh ministritelt endilt ja muudelt avalikelt asutustelt kommentaaride saamisega raskusi, siis üks asutus on võtnud selles osas selgelt eitava hoiaku. Nii pole siiani vastust saabunud eelmisel kolmapäeval Linnamäele saadetud küsimustele, mis puudutasid hiljutist Mikk Pärnitsa vägivallaennetajana tunnustamist.

Objektiiv uuris Taavi Linnamäele saadetud kirjas muuhulgas, kas president Kersti Kaljulaid oli auhinnatseremooniale minnes teadlik sellest, et Mikk Pärnits on tuntud naiste suhtes vaimselt vägivaldse isikuna, tuues näiteks viimase poolt Sirje Kiini, Kert Kingo ja Malle Pärna suunas lendu lastud ebatsensuursed ja solvavad väljendid.

Samuti uurisime, kas presidendi hinnangul võivad ka säärased sõnad olla olemuslikult vägivaldsed ja tekitada kannatusi, ning kas nende kasutaja väärib vägivallaennetaja auhinda.

Hoolimata mõistliku aja jätmisest päringule vastamiseks – soovisime vastust saada neljapäeva jooksul – ei olnud seda reedeks saabunud. Nüüd uuris Objektiiv, kas kantselei ongi võtnud seisukoha, et Objektiivi päringutele põhimõtteliselt ei vastata.

Seekord vastas Linnamäe kiirelt. Vastus oli kõnekas. “Ajakirjandusväljaannete päringutele vastame võimalusel operatiivselt, muude organisatsioonide ja inimeste pöördumisi käsitleme vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusele ehk vastame 30 päeva jooksul,” teatas ta. Seega andis Linnamäe mõista, et Objektiiv tema meelest ajakirjandusväljaanne pole.

(Ka nn 30 päeva reeglit on Linnamäe ise rikkunud – nimelt on tänaseni vastuseta juba juunikuus saadetud päring, mis puudutas Kersti Kaljulaiu poolt Euroopa Kontrollikojast saadavat nn “lahkumishüvitist”. Enne tolle päringu saatmist oli siinkirjutajal Linnamäega ka põgus telefonivestlus, kus viimane paistis olevat sõna “Objektiiv” kuulmisest selgelt häiritud.)

Otsust sisuliselt ei põhjenda

Järgnevalt soovisime aga Linnamäe käest teada saada, millisel alusel on Objektiiv operatiivseid vastuseid väärivast nimekirjast välistatud. Küsisime, milliste kriteeriumite alusel kvalifitseerib presidendi kantselei päringute esitajaid meediaväljaanneteks (kas sellise valiku aluseks on nt Meediaettevõtete Liitu kuulumine).

Samuti palusime edastada sääraste eristuste tegemise täpne juriidiline alus ning täielik nimekiri kantselei poolt meediaväljaanneteks kvalifitseeritud organisatsioonidest. Märkisime, et kui Objektiiv on nö viisakast seltskonnast välistatud, oleme edaspidi sunnitud kõik päringud edastama teabenõude vormis.

Täna teatas Linnamäe, et kantselei vastab kõigile saabunud kirjadele lähtudes avaliku teabe seadusest (mis hõlmab endas mh teabenõuetega seonduvat) ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest. “Nii et meil ei saa vähimatki selle vastu olla, kui ka edaspidi oma soovid neisse raamidesse mahutate,” sõnas ta.

Soovitud konkreetne selgitus, mille alusel eristamine toimub, kirjast aga puudus. Nii jääb endiselt selgusetuks, mida täpselt peab üks uudisportaal selleks tegema, et “valgesse nimekirja” saada – kas selle eelduseks on teatud meediaettevõtete esindusorganisatsiooni kuulumine, sobivate poliitiliste vaadete omamine, isiklikud head suhted ühe PR-töötajaga, või kõik kolm korraga.

Ajakirjanduse üheks baasprintsiibiks, mida siinkirjutaja omandas formaalse ajakirjandushariduse raames Tartu Ülikoolis, on konkreetset subjekti puudutava konfliktse uudisloo korral tema kommentaari küsimine. Kui subjekt mõistliku aja jooksul – tänapäeva online-uudismeedias tavapäraselt hiljemalt küsimuse esitamisele järgneva tööpäeva jooksul – küsimusele ei vasta, on ajakirjandusväljaanne oma “parima pingutuse” teinud.

Objektiiv jätkab ka edaspidi vajadusel presidendi kantseleile küsimuste saatmist. Presidendi PR-nõunikuna on Linnamäe tööülesandeks enda “kliendi” maine kaitsmine. Tulevastele PR-töötajatele, kes ülikoolis Marju Lauristini kunagise otsuse tõttu koos tulevaste ajakirjanikega kõrvuti istuvad ja suuresti samu loenguid kuulavad, õpetatakse aga järgnevat baastõde – kõige hullem, mida avaliku tegelane ajakirjanikule öelda saab, on “ei kommenteeri”.

Muuseas, 2016. aasta lõpus ametisse astudes ütles Linnamäe Postimehele nii: “Proua president on öelnud, et tema tahab kindlasti inimestega rääkida ja suhelda. See on kindlasti üks põhimõtteid. Sellise olulise institutsiooni puhul on avatus kahtlemata oluline, see, et inimesed saaksid aru, millist rolli president täidab, millised on tema seisukohad.”