President Kersti Kaljulaiu vabakonnanõunikuna töötav Urmo Kübar leidis Vikerraadio saates "Uudis+", et olukorras, kus valdav osa ideoloogilisi kodanikeühendusi saab pea kogu oma rahastuse riigilt, pole iseenesest midagi halba ning et nn vabakonna rahastuse mitmekesistamist ei peaks püüdma saavutada riikliku rahastuse koomale tõmbamise teel.
Kübara sõnul on riikliku rahastuse suur osakaal nn vabakonna organisatsioonide eelarves igati omane arenenud maailma riikidele ning väiksem riigitoetuse osakaal iseloomustab pigem arengumaid, nagu Keenia, Uganda ja Filipiinid.
"Iga asja juures tuleks kaaluda, kes on kõige otstarbekam selle tegija ja kindlasti niisugustes valdkondades, mis on vabakonnale põhilised – ühest küljest teenuste osutamine, st mingite murede vahetu lahendamine, ja teisest küljest huvikaitse, st püüdlus mõjutada näiteks poliitika kujundamist või ka avalikku arvamust teist moodi käituma või teist moodi mõtlema – nende asjade puhul on vabaühendustel eeliseid, mida näiteks ametnikul mõnes Tallinna ministeeriumihoones ei ole," selgitas Kübar.
Vt seonduval teemal: Eesti LGBT Ühing on saanud viimasel viiel aastal sotsiaalministeeriumilt 172 526 eurot toetust
Kübara sõnul peab riik vaatama, kus ja millises ühenduses on mingi küsimusega tegelemiseks "kõige paremad tegelejad" ja neil inimestel tulebki lasta vastavaid asju teha.
Ühtlasi selgitas Kübar, et rahal ei ole selliseid omadusi, nagu võivad olla inimestel, ning et raha ei ole iseenesest ei hea ega halb ega üllas või mitteüllas.
"See, mida inimesed rahaga teevad, võib olla nii hea kui ka halb – nii avaliku kui ka erarahaga võib teha halbu asju, rääkimata sellest, et hinnangu, kas üks või teine asi on hea või halb, võivad erinevad inimesed anda erinevalt. Seega ei saa öelda, et raha saaja muutub automaatselt raha andja hääletoruks. See on ikkagi ühest küljest partnerite poliitilise kultuuri küsimus, teisest küljest organisatsiooni võimekuse küsimus," rääkis Kübar, nimetades enda vabakonna praktikuks.
Kübar rõhutas, et vabakondlikkust ei defineeri mitte see, kust tuleb organisatsiooni raha, vaid see, kas vabaühenduseks nimetatud kooslus on moodustatud inimeste vabast tahtest, kas see on moodustatud muust eesmärgist kui rahalise kasumi teenimine ning kas oma otsustamises ollakse vaba.
Kübara sõnul on riigi funktsiooniks demokraatia tagamine ning seetõttu tuleb riiklikult rahastada vähemusgruppe, et need saaksid oma hääle kuuldavaks teha. Tema hinnangul ei ole tõenäoline, et riik suunaks avalikku raha ühendustele selleks, et kuulda neilt seisukohti, mida soovitakse kuulda.
Enne presidendi vabakonnanõuniku ametikohale asumist töötas Urmo Kübar aastaid riiklikult rahastatud kodanikuühiskonna rajamises olulist rolli mänginud ning Avatud Eesti Fondi osalusel asutatud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) juhina. EMSL-i kodulehel toodud info kohaselt on organisatsioon teinud Avatud Eesti Fondiga juba 1993. aastast pikaajalist koostööd.
2015. aastal siseministeeriumiga strateegilise partnerluse lepingu sõlminud ja 2016. aasta majandusaasta aruande kohaselt ligikaudu 80% ulatuses avalikest allikatest rahastatud EMSL-i nõukogu liikmete ja juhatuse liikmete hulka on organisatsiooni algusajast saati kuulunud palju aastaid Avatud Eesti Fondi pikaaegne juht Mall Hellam ning nõukogu esimeheks on olnud varem sotsiaalministeeriumi kantslerina tegutsenud Maarja Mändmaa, kellest on tänaseks saanud Maario Mändmaa. EMSL-i meeskonda kuuluvad organisatsiooni kodulehe kohaselt teiste seas ka kooseluseaduse aktiivsete eestkõnelejatena tuntud Helen Talalaev (kes on ühtlasi Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige), Alari Rammo ja Siim Tuisk.
"EMSL on 15 aastat olnud Eesti kodanikuühenduste arendamise ning neile soodsama tegutsemiskeskkonna loomise eestvedajaid, puudutagu need kodanike kaasamist otsustusprotsessidesse, ühenduste rahastamist, seadusandlust ja teisi teemasid. Nende tegevustega kavatseme ka jätkata," ütles Kübar 2006. aastal EMSL-i juhiks saades ja lisas, et "selle kõrval soovime … senisest enam keskenduda aktiivsete kodanike kasvatamisele, hoolivuse, sallivuse ja vastutustunde levikule ühiskonnas."
2013. aastal oli Kübaral oluline roll president Toomas Hendrik Ilvese jääkeldri projektist liikuma pandud ja Rahvakoguks nimetatud protsessi koordineerimisel. Valdava osa projekti eelarvest tasus George Sorose initsiatiivil asutatud Avatud Eesti Fond. Samuti on Kübar olnud juhtrollis nii Siseministeeriumi kui ka Avatud Eesti Fondi poolt rahastatud Arvamusfestivali korraldamisel.
Pärast EMSL-i juhi kohalt taandumist 2013. aastal töötas muuhulgas kooseluseaduse eestkõnelejana tuntud Kübar aastatel 2014–2015 Washingtonis Smithsonian Institution'i arendusosakonnas ning õppis samal ajal USA senaatori John McCaini nimelises Rahvusvahelise Juhtimise Instituudis, pälvides käesoleva kuu alguses sellelt organisatsioonilt ka 7000 dollari suuruse stipendiumi.
2013. aastal pälvis Kübar Euroopa Parlamendi poolt väljaantava Euroopa Kodaniku auhinna euroopalike väärtuste levitamise ja kinnistamise eest ning 2014. aastal andis president Ilves talle Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Eelmisel nädalal kirjutasid Tanel Paas ja Berit Teeääre ajalehes Postimees avaldatud artiklis Ühiskonnauuringute Instituudi analüüsile toetudes, et kuigi Eesti on riik, kus peetakse oluliseks vabakonda ja kodanikualgatust, on paljud kolmanda sektori organisatsioonid tegelikult riigi ülalpidamisel ning seisavad ideoloogiliste positsioonide eest, millele oponeerib arvestatav osa ühiskonnast.
Analüüs: pea kõik vasakliberaalsed "vabaühendused" on valdavalt avaliku võimu rahastatud
Fookuses: Eesti näiline ja võlts kodanikuühiskond täidab riiklikku tellimust
Eesti LGBT Ühing on saanud viimasel viiel aastal sotsiaalministeeriumilt 172 526 eurot toetust