5. mail Firenzes toimunud konverentsil, kus käsitleti Euroopa Liidu olukorda, teatas president Kersti Kaljulaid, et Eesti on aastaga nullist üles ehitanud pagulaste vastuvõtmise süsteemi ja Eestil läheb kvoodi täitmine hästi. Viimane asi, mida Eesti soovib, on ELi lagunemine.
"Me püüame Eestis mitte süüdistada Brüsselit võimalike ebapopulaarsete otsuste eest. Ütleme oma inimestele, et solidaarsus on kahepoolne," kõneles president Kaljulaid konverentsil Firenzes.
Eesti on kvoodi täitmisel tubli ja ELi lagunemist ei soovi
"Toon näiteks, et kuigi Eestil puudus varasem kogemus pagulaste vastuvõtmisega, olime pärast ühist otsust koormat jagada konarlikust algusest hoolimata oma õiglase osaga päri. Lõime süsteemi, et pakkuda inimestele uut kodu Eestis. Otsustasime selgitada pagulastele, missugused on meie riigis valitsevad majandustingimused ja kui suurt toetust saame pakkuda. Aastaga ehitasime süsteemi nullist üles ja meil läheb kvoodi täitmine hästi," raporteeris Kaljulaid.
"Me nägime kõvasti vaeva, et Euroopa Liitu saada. Viimane asi, mida näha tahame, on selle lagunemine. Oleme kurvad, nähes selle nõrgestamist teenimatu kriitikaga. Tahame, et see õitseks tänu väärtuste konstruktiivsele analüüsile ja mõnikord tõepoolest ka murrangute tõttu. Niisiis oleme otsustanud seada eesistumise keskmesse ühtsuse, sest leiame, et rohkem kui kunagi varem peab Euroopa ühte hoidma, tugevnema ja tegutsema. Mõistagi on seda lihtsam öelda, kui teha, ent kindlasti pole see võimatu. Lõppude lõpuks on Euroopa Liidu tuumikvaldkonnad nagu ühisturg, ühine kaubanduspoliitika ja Schengen tugevad ning terved," märkis Kaljulaid.
Euroopa Liiduga pole midagi fundamentaalselt valesti
Reedel, 12. mail Tallinnas toimunud Lennart Meri konverentsil kordas Kersti Kaljulaid taas mõtet, et Euroopa Liiduga pole midagi fundamentaalselt valesti.
"Kui vaadata fakte, siis pole mitte mingit põhjust öelda, et EL on kriisis, et see ei toimi, et meie poliitikad on ekslikud," ütles president. See on Eesti sõnum, lisas ta.