Vältimaks "katastroofilist kliimamuutust" tuleb inimestel lõpetada liiga suure hulga laste sünnitamine, hoiatab Johns Hopkinsi ülikooli moraalifilosoofia professor ja bioeetik Travis Rieder oma värskes raamatus "Toward a Small Family Ethic: How Overpopulation and Climate Change Are Affecting the Morality of Procreation".
Kuigi Rieder väidab end mitte propageerivat sundaborte või -steriliseerimist, kinnitavad kriitikud, et selline mõtlemine viib kas rassistlike või totalitaarsete tegudeni – või mõlemani.
"Siin toodud argument – ütleme otse välja – on tegelikult selline, et meie tulevik oleks palju parem, kui Ameerikas oleks vähem beebisid Aafrikast ja vähem teise nahavärviga beebisid," ütles LifeSiteNewsile American Enterprise Institute'i politoloog ja demograaf Nicholas Eberstadt.
"On ju need kõige kiiremini kasvavad osad maailma elanikkonnast, USA omast samuti. See on seesama vana mantra "mõttetutest eludest." Sel [mõtteviisil] on inetu sugupuu."
Ülerahvastuse hüsteeriat on oma raamatus "Merchants of Despair: Radical Environmentalists, Criminal Pseudo Scientists and the Fatal Cult of Anti-Humanism" kirjeldanud leiutaja ja kosmoseteadlane Robert Zubrin, kes toob esile antud ideoloogia seosed võigaste nähtustega nagu natsism ja eugeenika.
Rieder ei kutsu Robert Malthuse kombel üles indiaanlasi surnuks näljutama ega nõua välisabi ja arengulaenude lõpetamist, nagu Paul Ehrlich oma 1968. aastal ilmunud bestselleris "Population Bomb" ("Rahvastikupomm"). Küll aga näib ta soovitavat trahvide määramist neile, kes on täis otsustavust luua lasterikkaid peresid.
"Lapsendamiseks on ootel 19 miljonit orbu ning silmapiiril on katastroofiline kliimamuutus. Lapse toomine maailma ajab esiteks kliima hullemaks, ning, kui me end kokku ei võta, ei pruugi ka sel lapsel endal eriti hästi minna," ütles ta hiljutises intervjuus Bloombergile.
Hakatuseks aktsepteerib Rieder reservatsioonideta kõige tumedamaid ettekuulutusi kliimakatastroofist ning nendib, et maailm ei näi olevat valmis muutma oma tööstuslikku ja kõrge tootlikkusega kultuuri. Seetõttu jääb katastroofi vältimiseks üle vaid võimalus vähem lapsi saada, arvab autor.
Rieder leiab, et sündimuse piiramiseks piisaks inimeste harimisest pereplaneerimise vallas – või tegelikult üleüldse haridusest kui sellisest.
Kes aga iganes usuvad, et lasterikkad pered on midagi positiivset, nende vastu on Riederil varuks järgnev retsept: "Noh… kui sa sellise valiku teed, on [sellel oma] hind. Sa pead selle eest mingil viisil maksma."