Poliitikateemalises raadiosaates „Räägime asjast" peatusid konservatiivsed poliitikud Martin Helme ja Mart Helme ning nende fraktsioonikaaslane Varro Vooglaid valitsuse plaanil teha Eestist esimene riik, mis otsustab Venemaa keskpanga ja sanktsioonialuste eraisikute külmutatud varad võõrandada, ning seda hoolimata tagajärgedest, mida see Venemaa poolt võiks Eestile kaasa tuua.
Varro Vooglaid andis ülevaate möödunud nädalal toimunud põhiseaduskomisjoni avalikust istungist, kus ta asendusliikmena osales ja kus arutati Venemaa Föderatsiooni külmutatud varade kasutusele võtmist Ukraina heaks. Sel istungil said sõna ekspertidena osalema kutsutud poliitikaaktivist Bill Browder, majandusteadlane Anders Åslund, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna mõttekodalane Tom Keatinge ning Harvardi Ülikooli emeriitprofessor Laurence Tribe.
Eestit utsitatakse minema esimesena karu koopasse
Vooglaid selgitas, et antud juhul küsimus ei ole poliitilistes sümpaatiates, vaid selles, mis on Eesti huvides ja mis ei ole. Probleem Venemaa keskpanga ja sanktsioonide nimekirja kantud isikute Eestis asuvate varade konfiskeerimisega on see, et Eesti peab selle sammu astuma esimese riigina.
„Kuidagi on globalistliku plaani välja mängimisel otsustatud, et Eesti peab seda kõike tegema esimesena," märkis Vooglaid. „Just väike Eesti peab võtma esimesena vastu selle seaduse meie parlamendis, millega esimese riigina Euroopas ja maailmas langetatakse otsus, et võtame ära need varad. Kusjuures Eestis käib jutt väga väikesest summast (suurt pilti arvestades), see on ca 40 miljonit eurot. Varalises plaanis see ei aitaks Ukrainat kohe mitte kuidagi. Aga küsimus ongi nüüd selles, et meie peame looma selle pretsedendi – meie peame olema see esimene, kes läheb karu koopasse, ja teised utsitavad tagant: „Minge, minge! Olge tublid, olge julged, näidake eeskuju!""
Välisministeeriumi kutsel põhiseaduskomisjoni avalikust istungist osa võtnud eksperdid ei olnud Vooglaiu hinnangul tegelikult eksperdid, vaid propagandistid, teiste riikide süvariiklased ja ilmselt luureteenistuste esindajad, kes kõik tagusid palli ühte väravasse – et Eesti peab olema esimene.
„Kus on ikka nahaalsus – rootslane, britt, ameeriklane tulevad rääkima, et Eesti peab minema ja Eesti peab tegema. Ma küsisin: miks väike Eesti peab esimesena minema, ennast tanki panema? Miks ei lähe Ameerika Ühendriigid esimesena? Miks ei lähe Rootsi esimesena? Miks ei lähe Ühendkuningriik esimesena? Kõigil on ainult mingisugused vabandused ja õigustused. … See on puhas infooperatsioon, avalikkusega manipuleerimine," leidis Vooglaid.
„Te ei saa peitu pugeda selle sõja eest."
Vastates möödunud nädalal riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil Varro Vooglaiu küsimusele, miks peaks Venemaa piiri ääres asuv väike Eesti esimesena selle sammu astuma ja kas poleks loogiline, et ees läheksid Ameerika Ühendriigid, ütles koosolekul „eksperdina" osalenud Bill Browder, kes on Wikipedia määratluse kohaselt USAs sündinud briti finantsist ja poliitiline aktivist, et Eesti roll on riskidest hoolimata näidata eeskuju suurtele riikidele:
„Ma mõistan teie seisukohta. Kohutav on istuda Venemaa piiril, ja Venemaa hingab kuklasse ja ähvardab teid ja olulised Vene poliitikud arutavad sisuliselt teie suveräänsuse võtmise teemat. Ma mõistan seda, see on kohutav positsioon, milles olla. See on väga hirmuäratav positsioon. Kuid kahjuks, nagu ütles ka [Ukraina välisminister] Dmitri Kuleba, te ei saa oma riigiga kolida mujale. Te asute seal, kus te asute, ja olete tõepoolest siin eesliinil. Te ei saa peitu pugeda selle sõja eest. Te ei saa valida kõrvale jääda sellest sõjast. Te olete eesliinil, nii et tegelik küsimus seisneb selles, et kas te saate midagi ette võtta selleks, et seda tasakaalu muuta, ja te olete teinud asju, et olukorda muuta. … See on nüüd see koht, kus te saate üleilmsel skaalal paljut muuta. Ühendkuningriik, Euroopa Liit ja USA ei hakka enne teisi neid samme astuma. Nad ei taha USA dollarit ohtu seada või eurot ohtu seada, enne kui teine selle sammu astub. Aga kui teie liigute edasi enne neid, siis mina väidan, et tõsiselt parandate seda tõenäosust, et nemad langetavad oma otsuseid kiiremini, et see leiaks aset rutem. Pole küsimustki, kui teie tegutsete ja olete kõikide arutelude keskpunkt, siis on palju tõenäolisem, et ukrainlased saavad lõpuks 300 miljardit dollarit ja tõenäosus, et teid rünnatakse, langeb. See ei ole meeldiv positsioon ja keegi ei tahaks olla teie olukorras."
Varade konfiskeerimise paan on vastuolus Eesti põhiseadusega
Raadiosaate jätkudes tõdes Varro Vooglaid, et see, mida propageeritakse, on ühemõtteliselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, mille paragrahv 32 sätestab:
„Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus."
Välja mõeldud skeem näeb ette, et varad võetakse ära ja „õiglaseks ja koheseks hüvituseks" antakse isikutele, kelle varad ära võetakse, üks paber, millega nad võivad minna Venemaa jutule. Vooglaiu arvates lõpeb asi sellega, et varadest ilma jäänud isikud pöörduvad kohtusse ning hoopis Eesti Vabariigil tuleb hakata neile seda hüvitama.
Eesti kui katsejänes pingete eskaleerimisel
Martin Helme hinnangul kasutatakse väikest, Venemaaga piirnevat Eestit praegu laborihiirena või katsejänesena, kuid sellel on väga selge julgeolekupoliitiline negatiivne mõõde juures. Peaminister Kaja Kallas üritab eskaleerida pingeid Eesti ja Venemaa suhetes, et saaks konflikti.
Vooglaiu sõnul ongi see roll Kaja Kallasele globalistlikus süsteemis praegu antud. Eesti huvides see ei ole, sest suhted Venemaaga on niigi pingelised, kuid globalistide huvides see on, ja seetõttu antaksegi Kaja Kallasele erinevaid autasusid globalistlike mõttekodade poolt. Tegemist on ametivande rikkumisega.
Mart Helme juhtis tähelepanu, et liikvele on läinud veel üks hävituslik idee – panna Soome laht kinni, sest pärast Rootsi liitumist NATO-ga on Läänemeri „mare nostrum" (lad. k. meie meri), NATO sisemeri, ja nüüd me paneme Soome lahe kinni, et Venemaa ei saaks enam välja.
„Eestiga eksperimenteeritakse, kui kaugele Venemaa laseb endaga minna," nentis Mart Helme.
(6. märtsil kirjutas ajakirjanik Jaanus Piirsalu, et terroriohule viidates tuleks keelata venelastel Läänemerre sisenemine ja väljumine.)
Martin Helme arvates võiks Ukrainale anda 40 miljonit pigem niisama, ilma et Venemaa saaks ettekäände Eestile kallale tulla. Eesti maksumaksja peab lõpuks selle summa nagunii välja käima.
Kas Eesti tahetakse sõtta viia?
Vooglaiu hinnangul osutavad kõik infokillud sellele, et tahetaksegi Venemaaga konflikti eskaleerida. Sellest kirjutas näiteks strateegilise kommunikatsiooni asjatundja Ilmar Raag („Võib-olla peaks lääs ise eskaleerima?", ERRi portaal, 27.02). Laevateede sulgemine ja varade võõrandamise plaan on sammud selles suunas.
„Minu järjest süvenev veendumus on see, et see välispoliitiline programm, mida meie kohalikud asehaldurid ellu viivad, on suunatud sellele, et Eesti viia sõtta," ütles Vooglaid ja lisas, et pingete kasvamine on Reformierakonnale ka parteipoliitiliselt kasulik – nende ainuke võimalus saavutada populaarsust ja säilitada võimupositsioon on pingete ja sõjahirmu kruttimine võimalikult suureks.
„Riskid on nii kõrged ja nende riskide realiseerumisel hind või panused on nii kõrged. Panus on sisuliselt see, et meid rahvana ja riigina hävitatakse. Sellist mängu lihtsalt ei tohi mängida," rõhutas Martin Helme. „Eesti eksistentsi hinnaga ei saa sellist mängu mängida. Lihtsalt ei tohi. Panused ja riskid on lihtsalt nii pööraselt kõrged."
Varro Vooglaiu hinnangul on häbiväärne, et Eestist suuremate ning militaarselt võimekamate riikide süvariiklased tulevad Eestit survestama ja tanki lükkama, mängides välja globalistlike võimukeskuste huvid Eesti huvide hülgamise ja reetmise hinnaga.
„Selge on see, et nad tahavad, et Eesti looks pretsedendi – et näete, on olemas Euroopas juba üks riik, kes on selle asja ära teinud," võttis Vooglaid teema kokku. „See on roll, mida on otsustanud, et meil tuleb täita."
Toimetas Veiko Vihuri