Vabariigi Presidendi kantselei ja rahandusministri ümber lahvatanud skandaali on meedias lahatud mitmel viisil, kuid varju on jäänud toimuva mõju Eesti välissuhtlusele. "Toimunu väljendab üldisemat sügavat kriisi Eesti poliitika planeerimises", tõdeb endine diplomaat ja nüüdne riigikogu liige Ants Frosch (EKRE) Objektiivile.
On teada, et kuna presidendi kantselei rahasoov sai rahandusministrilt negatiivse tagasiside ja ametliku rahataotluseni ei jõutudki, oli president sunnitud mitmed olulised riigivisiidid ära jätma. Objektiiv küsis välispoliitilist hinnangut endiselt pikaajaliselt diplomaadilt Ants Froschilt, kelle sõnul on toimuval väga negatiivne mõju Eesti välissuhtlusele ja mainele.
Objektiiv: Mis mõju võib olla Eesti läbisaamisele liitlastega, kui näiteks Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni riigivisiidi ärajätmise põhjus on, et ei ole raha? Oletan, et suurriigi puhul on riigivisiidi tegemine ja selleks aja leidmine päris keeruline valitsusjuhi hõivatuse tõttu.
Ants Frosch: Tõepoolest, riigivisiidiks fooni loomine käib aastaid, vahetu korraldus võib võtta kuid, aga ka aasta. Kõige keerulisem ongi graafikute haakimine. Prantslaste kontingent Tapal on president Mitterrandi 1992. aastal toimunud riigiviisiga alanud aastakümneid ehitatud liitlassuhte ehe näide ja ohtu, et maksukulbiga ahjualuse mentaliteediga valitsus selle totaalselt ära rikub, ilmselt pole. Lihtsalt eestlasi võetakse Quai d'Orsay'l (Prantsuse Välisministeerium) edaspidi kui tegelasi, kes riigi väärikusest mõhkugi ei mõista. President Macroni riigivisiidi ärajätmist rahapuudusel võetakse solvanguna. Siinkohal ei ole kohane rääkida Macronist kui isikust – küsimus on Prantsuse Vabariigi Presidendi institutsioonis. Ei tahaks olla praegu Eesti Pariisi suursaadiku nahas.
Objektiiv: Presidendi kantselei direktori Peep Jahilo kirjast rahandusminister Mart Võrklaevale ilmneb, et presidendi välissuhtlus on riigi välissuhtluses väga oluline ja plaanid tehakse koostöös välisministeeriumiga. Kas võib olla tegemist kummalise olukorraga, kus valitsus nö tulistab ise endale jalga, jättes olulisteks diplomaatilisteks sündmusteks raha eraldamata, kuna välissuhtluse eest vastutavad igapäevaselt siiski valitsus ja välisministeerium.
Frosch: Ei imesta. Eesti 200 on löödud kaart. Ja vaevalt, et peale valitsusremonti neile välispoliitika portfell pihku satub. Margus Tsahkna polnud algusest peale hea valik, välis- ja julgeolekupoliitikas kogenud Kalev Stoicescu olnuks ehk asisem. Eks lähemad kuud annavad vastuse. Käimasolevad julgeolekuolukorra muutused, mis valitsuskoalitsioonile veel kohale pole jõudnud, kutsuvad paratamatult kaasa vajaduse "teravamate pliiatsite" järele. Sisepoliitika jätaks siinkohal kõrvale.
Objektiiv: Milline võib olla toimuva mõju olla üldiselt Eesti mainele diplomaatilistes ringkondades?
Frosch: Pean kommentaariks ütlema, et toimunu väljendab üldisemat sügavat kriisi Eesti poliitika planeerimises, sedapuhu siis välispoliitika näitel. On selge, et diplomaatia on rahvusvahelise koostöö edendamise ja Eesti kaitse eesliin. Vabariigi President (sõltumata isikust) on meie esindusfiguur välissuhtluses, nö diplomaat Nr. 1. Kui eelarvetasakaalu mantrasse takerdunud Kaja Kallase valitsus ei mõista tekkinud mainekahju suurust, tehakse see meile kõigile selgeks väljastpoolt. Peaminister Kallas ja välisminister Tsahkna ei pruugi adudagi, et nad lasevad rahandusminister Võrklaeva kätega aastakümneid ehitatud välispoliitilise renomee allavett. Lõpuks näitavad nad muidugi näpuga Presidendi kantselei, välisministeeriumi ja diplomaatide suunas, keegi peab ju süüdi olema! Poliitikute juhtimisvigade eest maksab aga lõpuks rahvas. Nagu ka valikute eest Riigikogu valimistel.
Lõpetuseks, nagu selgus Presidendi kantselei kommunikatsiooniosakonna juhataja Mariann Sudakovi kommentaarist ERR'le, siis president Macroni visiit lähiajal enam kavas ei ole. On ülimalt tõenäoline, et kavandatud riigivisiidi ärajäämisel mängis rolli valitsuse ja Presidendi kantselei vahelise rahastamisvaidluse paiskamine avalikku meediaruumi. Sellises olukorras on prantslaste reaktsioon adekvaatne – enne külaliste kutsumist tehke oma kodu korda!