Moslemitest sisserändajad Kõln Bonni lennujaamas 5.10.2015. Foto:military.wikia.org

Saksamaa rahvastik on dramaatiliselt muutumas ja riigi koolides asub õppima üha enam võõramaist päritolu lapsi.

Saksamaa suuruselt teises linnas Hamburgis asus üldhariduskoolidesse 2020./2021. õppeaastal õppima 257 000 last, kellest 51,4 olid pärit sisserännanute peredest. Kuigi seni veel vähemas mahus, on samalaadsed rahvastikumuutused toimumas ka mujal Saksamaal, vahendab uudistekanal ReMix.

Saksamaa sündimuse määr on olnud aastaid ühesugune. Keskmiselt sünnitab Saksamaa elanikust naine 1,53 last (Eestis on see 1,58), millise määraga on Saksamaa Euroopa Liidu keskmine. Rahvastikuteadlaste sõnul on riigi rahvastiku suuruse säilitamiseks vaja sündimust 2,1 last naise kohta.  

Üks jõulisemaid 2. Maailmasõja järgse Saksamaa kantslereid Helmut Kohl – kes oli kristlik demokraat (CDU), nagu ka tänane riigijuht Angela Merkel – on öelnud, et "riigil, kus sünnib lapsi, on [suur] tulevik".

Selline oli olukord Saksamaal kui Kohl oli võimul. Tolle ajaga võrreldes on märkimisväärselt muutunud Saksamaa rahvastiku koostis ja plahvatuslikult on kasvanud alla 18. aastaste sisserändaja taustaga kooliõplaste arv, mis hakkab tulevikus mõjutama riigi maksubaasi. Saksamaa konservatiivsuse poole kalduv nädalaleht Junge Freiheit (Noorte Vabadus) nõudis föderaalvalitsuselt välja kooliõpilaste demograafilise jaotuse ja suuremas osas riigi piirkondades pääses väljaanne ligi kõige värskematele andmetele.

Paljudes Saksamaa liidumaades on märgatav, et noori, kellel pole sisserändetausta, on ainult pisut rohkem kui sisserändajate lapsi. Hamburgis on suhe juba pöördunud saksa laste vastu. Möödunud 2020/2021 kooliaastal õppis liidumaa koolides rohkem sisserändajate – 51,4 protsenti – kui sakslaste lapsi. Suurema osas liidumaades tähendab "sisserändaja taustaga" õpilane seda, et ta on kas sündinud välismaal, vähemalt üks vanem ei ole sündinud Saksamaal, lapsel on välismaa kodakondsus, või kodus räägitakse muud keelt kui saksa.

Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosa põhikoolides on sisserändajatest õpilaste osakaal üle 60 protsendi. Bremenis on 44,8 protsenti lastest ja teismelistest võõramaist päritolu. 

Kui vaadata koolide tüüpe, siis sealgi on märgata suuri erinevusi – kutsekoolides õpib võõrast päritolu lapsi märgatavalt vähem kui muudes koolides. Suuremas osas liidumaades moodustavad sisserändajad taustaga õpilased keskmiselt 32 protsenti kutsekoolide õpilastest. Tõhusaid kutsekoole peetakse üheks Saksamaa majandusedu nurgakiviks.

Erinevates koolide tüüpides on sisserändajate ja saksa päritolu õpilaste osakaalu vahed märgatavad. Näiteks Saksamaa suurima elanike arvuga liidumaa Nordrhein-Westfaleni põhikoolides on 62,5 protsenti õpilastest sisserändaja taustaga. Üldhariduskoolides on see suhe 45,8 protsenti. Algkoolides on 44,9 protsenti õpilastest sisserändajate peredest. Terava kontrastina tuleb esile, et riigi lääneosas asuva mainitud liidumaa eliitkoolides (gümnaasiumites) on võõrpäritolu lapsi alla kolmandiku. 

Nordrhein-Westfalenile järgneb võõramaist päritolu laste osakaaluga Berliin. Riigi pealinnas on üldkoolides selliseid lapsi 39,3 protsenti ja kutsekoolides 28 protsenti. Hesseni liidumaal on üldhariduskolides 38,2 protsenti lastest ja teismelistest võõrpäritolu. 

Kolm liidumaad laste päritolu puudutavaid andmeid ei kogu.

Schleswig-Holsteinis oli möödunud õppeaastal kõigist alg-, piirkonna-, kogukonnakoolide ja gümnaasiumite õpilastest 30 protsenti välismaiste juurtega. Kutsekoolides oli võõramaise taustaga õpilasi 13 protsenti.

Baden-Württembergi liidumaa 1,1 miljonist üldhariduskoolide õpilasest, olid 27,2 protsendil välismaalastest esivanemad.

Baierimaa kohta pole möödunud õppeaastal liidumaa koolides õppinud laste päritolu andmed veel saadaval. 

Oodatult on idapoolsete liidumaade koolides võõrast päritolu õpilaste hulk märkimisväärselt väiksem. Kõige vähem võõrpäritolu õpilasi on Brandenburgi liidumaal. Liidumaa 295 000 õpilasest olid möödunud õppeaastal sisserändetaustaga vaid 7,1 protsenti. Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal oli see number üldkoolides 7,4 protsenti ja kutsekoolides 8,7 protsenti.

Tüüringi kõigis koolides oli sisserändajate lapsi kaheksa protsenti. Saksimaa üldkoolides oli neid 10,9 ja kutsekoolides 7,3 protsenti.

Saksi-Anhalti Statistikaamet ei erista õpilaste kodu- ja võõramaist tausta, vaid ainult kes on sakslased ja kes seda ei ole. Liidumaa ligi 200 000 üldkoolide õpilasest ja noorest olid 6,3 protsenti mitte-sakslased. Kutsekoolides oli selliseid õpilasi 7,1 protsenti.

Dramaatilised rahvastikumuutused põlisrahvaste kahjuks on toimumas üle terve Lääne-Euroopa. Ameerika Ühendriikides on alla 18-aastaste noorte seas valgeid vähem kui muid rasse. Riigi valgete osakaal on täna 57 protsenti, 1960ndatel oli see üle 90 protsendi.

Saksamaa majandusteadlane ja poliitik Thilo Sarrazin on kirjutanud kümmekond raamatut massisisserände hävitavast mõjust Saksamaa olevikule ning tulevikule. Eesti keeles on ilmunud raamatud "Saksamaa käib maha" ja "Soovmõtlemine".

Eestis elab eestlasi vähem kui 69 protsenti. 2020. aastal märgiti sünnitunnistusel lapse rahvus eestlaseks 74,6 protsendil juhtudest.

2015. aastal tõusis progressiuskliku poliitilise ja muidu nomenklatuuri massisisserändelembuse tuules Eesti avaliku arutelu keskpunkti küsimus, kes on eestlane. Mitmed teadlased õigustasid massisisserännet väidetega, et veel "200 aastat tagasi polnud eestlasi olemas" ja "eestlane saab olla erineval viisil ja erinevas kohas".

Kersti Kaljulaid oli alles hiljuti veendunud, et rahvusel ja rassil kui sellisel polegi suuremat tähendust ja "eestlased on kõik, kes ennast eestlaseks peavad".

Hiljuti on selgunud, et Afganistani sisserändajad on teistest sisserändajatest kordades kuritegelikumad. Massiimmigratsiooni kriitikuid sildistatakse aga pahemliberaalse meedia poolt edasi "paremäärmuslastest vandenõuteoreetikuteks" ja "rassistideks".

Toimetas Karol Kallas