Ukraina sõdur Bahmuti lähistel, 16.03.2023 Foto: Scanpix

Ameerika Ühendriikide üks kaalukamaid mõttekodasid Rand Corporation leiab, et pikk Ukraina sõda pole USA huvides ja sellel oleks "hävitavad" tagajärjed nii Ukraina kui lääneriikide jaoks.

"[Ukraina] sõja arengud ja lõpptulemus sõltub suuresti Ukraina ja Venemaa poliitikatest. Kuid Kiiev ja Moskva pole ainsad pealinnad, mida [Ukraina sõjas] juhtuv puudutab. Selle sõja näol on tegemist üle aastakümnete suurima riikidevahelise konfliktiga ja selle arengutel on märkimisväärsed mõjud Ameerika Ühendriikidele. Seetõttu on vaja hinnata, millised võivad olla vastasseisu arengud, mida erinevad sõja trajektoorid tähendavad Ameerika Ühendriikide jaoks ja mida saab Washington teha, et toetada sõjakäiku, mis teeniks kõige paremini selle huvisid," kirjutatakse ülevaates.

Kuigi ukrainlased peavad õiglast sõda "moraalselt jälestusväärse" agressori vastu, on Ühendriikide valitsuse kohus oma kodanike ees otsustada, millised sõja arengud teeniksid kõige paremini nende huvisid ja kuidas oleks kõige parem nende huvide nimel sõjakäiku mõjutada.

Venemaa ja Ukraina vaheline pikk sõda oleks mõlemale poolele väga kulukas ja kahjustaks piirkonna stabiilsust. Randi hinnangul peaks Ameerika Ühendriikide poliitika aitama sellist stsenaariumi vältida. Selleks on vaja tugevdada Ukraina vastupanuvõimet ning pidada Moskvaga diplomaatilisi läbirääkimisi.

Mida kauem Ukraina sõda kestab, seda tõenäolisemaks muutub võimalus, et sellest saab Venemaa ja NATO otsene vastasseis.

Samuti leitakse, et mida kauem Ukraina sõda kestab, seda tõenäolisemaks muutub võimalus, et sellest saab Venema ja NATO otsene vastasseis. USA kõrgem väejuhatus on öelnud, et sellise asja ära hoidmine on üks USA esmaseid eesmärke. Venemaa omalt poolt arvab, et kui riigi julgeolekule tekib tõsine oht, siis pole sõda NATOga võimatu ja lääne analüütikute hinnangul seda isegi hoolimata asjaolust kui Venemaa sõjaline võimekus on Ukrainas saanud tõsiselt kannatada.

Venemaa taktikaliste tuumarelvade kasutamise tõenäosust võivad suurendada suured kaotused Ukraina rinnetel.

Lisaks, kuna Venemaa näeb Ukraina sõda võitlusena enda olemasolu eest, siis ei saa välistada, et riik võib käiku lasta tuumarelvad. Samuti võivad Venemaa taktikaliste (mittestrateegiliste) tuumarelvade kasutamise tõenäosust suurendada suured kaotused Ukraina rinnetel. Kolmandana tuuakse välja, et Venemaa sõjalised strateegiad näevad näiteks ette taktikaliste tuumarelvadega vaenlase suurlinnade ennetavat ründamist.

USA on siiani kinnitanud, et kui Venemaa peaks kuskil ja kuidagi tuumarelva kasutama, siis järgneb selle kohe jõuline vastulöök.

Samuti kaalutakse Randi analüüsis, et kui ühelt poolt tähendab Ukraina territooriumite Venemaa käest tagasivõitmine riigile edaspidi paremat majanduslikku käekäiku, siis teiselt poolt pikendab see sõja kestvust, NATO sõtta astumise ja tuumarelva kasutamise ohtu. 

Ära märgitakse ka asjaolu, et mida kauem ja suuremal määral on Venemaa hõivatud Ukrainas, seda vähem on sellel võimekust ahistada teisi riike. Hoolimata väite "perverssusest" võib pikal Ukraina sõjal siiski Ühendriikide jaoks olla ka teatud kasud: Venemaa jääb nõrgemaks, Ukrainal on võimalik tagasi vallutada suuremad territooriumid ja lääneriikide sõltuvus Venemaa energiakandjatest väheneb veelgi ning Venemaal on kulutada vähem raha sõjaväele.

Rand leiab, et kuna mõlemal poolel pole võimekust lõpliku võidu saavutamiseks – see on mõlema poole jaoks äärmiselt ebatõenäoline – siis kõige tõenäolisemalt lõpeb see sõda mingi kokkuleppega. 

Kõiki asjaolusid ja USA huvisid arvestades leiab Rand, et USA astub edaspidi samme, mis teevad keskpikas perspektiivis sõjale lõpu.

Toimetas Karol Kallas