Ameerika Ühendriikide hegemoonia üks mõjukamaid mõttekodasid Rand Corporation leiab vastses uuringus, et pikk Ukraina sõda pole USA ega lääneriikide huvides.
Sissejuhatuses osutab Rand, et Washingtonis ja teistes lääne pealinnades räägitakse üha enam teemal, kuidas Ukraina sõda lõpeb. Uuringu autorid osutavad, et nende sõjategevuse arengute ülevaade keskendub ainult USA huvidele, mis tihti kattuvad Ukrainaga, kuid ei ole alati kooskõlas Ukraina eesmärkidega.
USA valitsusel on oma kodanike ees kohustus hinnata, kuidas sõja erinevad arengusuunad nende riiki mõjutavad ja kaaluda võimalusi enda huvides sõja kursi muutmiseks.
Autorid toovad välja viis võimalikku sõja arengustsenaariumi:
- Venemaa võib kasutada tuumarelva.
- Sõjast võib kujuneda Venemaa-NATO vastasseis.
- Territooriumi tagasi vallutamine.
- Sõja kestus.
- Sõja lõpetamise vorm (absoluutne võit, vaherahu, poliitiline kokkulepe).
Uuringus leitakse, et kuigi sõja käik sõltub Ukraina võimekusest sõda pidada ja ukrainlased ning venelased peavad ise otsustama, millal see sõda lõpeb, pole pikk Ukraina sõda siiski USA huvides. Pika sõja riskid ja hind on märkimisväärne ja need võivad olla suuremad kui võimalikud kasud. Randi sõnul võib USA astuda samme, mis toovad sõja lõpu lähemale.
Mõttekoja hinnangul saab USA suunata sõja kulgu nelja poliitilise tööriistaga: öeldakse selgelt välja, kui palju kavatsetakse Ukrainat tulevikus toetada; garanteeritakse Ukraina turvalisus, tagatakse riigi erapooletus ja määratakse tingimused, mida täites vabaneb Venemaa sanktsioonidest.
"Huvitava" tähelepanekuna võib tuua välja, et Randi arust ei kaasne Ukraina kogu territooriumi tagasivõitmisega Ameerika Ühendriikide jaoks märgatavat kasu (1. tabel) ja see on oluline eelkõige humanitaarsetel põhjustel.
Kuna kummalgi poolel ei ole jõudu "absoluutse võidu" saavutamiseks, siis on analüütikute arust kõige tõenäolisem, et see sõda lõpeb mingit laadi kokkuleppega.
Samas nenditakse, et tänases olukorras on rahuläbirääkimiste võimalus vähetõenäoline ja mingite kokkulepeteni jõutakse tõenäoliselt keskpikas perspektiivis.
Toimetas Karol Kallas