Foto: Bigstockphoto

Riigikogu võimuparteid lükkasid tagasi seaduseelnõu, millega oleks muudetud keerulisemaks Covidi aja laadse sunniviisiliste, asjatute ja inimeste tervist kahjustavate meditsiiniliste sekkumiste taaskordumine. 

EKRE fraktsiooni kuuluv parteitu riigikogu saadik Varro Vooglaid esitas käesoleva aasta 8. mail riigikogule seaduseelnõu, millega oleks täiendatud karistusseadustiku 138. paragrahvi "tahtevastase ravimite manustamise ning sellele sundimise ja survestamise" karistamisega.

"Täna (13.12.2023) toimus lõpuks selle eelnõu (76 SE) esimene lugemine, mille esitasin juba 8. mail, et Eestis kehtivates seadustes (karistusseadustikus) saaks vaktsineerimisvabaduse põhimõte selgesõnaliselt tagatud ning et selline kaudse vaktsineerimiskohustuse kehtestamine, nagu 2021. aasta sügisel aset leidis, ei saaks enam korduda," kirjutab Vooglaid sotsiaalmeedias.

Eelnõu saadeti tema sõnul "ootuspäraselt prügikasti".

Vooglaid lubab, et kui kunagi peaks võimule pääsema poliitilised jõud, mis päriselt austavad inimväärikuse põhimõtet, siis on see eelnõu riiulis olemas ja uuesti menetlemiseks valmis.

Karistusseadustiku 138. paragrahvile oleks lisatud priim 2. Tegemist oleks olnud lühikese ja selgesõnalise seaduse täiendusega, mis oleks muutnud keerulisemaks Nürnbergi arstide protsessil hukka mõistetud massiliste inimkatsete kordamise ja taganud Nürnbergi koodeksi ning Eesti põhiseaduse (§ 18) põhimõtete järgimise. 

Seadusalgatuse vastu (tagasilükkamise poolt) hääletas 59 riigikogu saadikut. Poolt (tagasilükkamise vastu) hääletasid ainult 16 EKRE saadikut. Inimkatsete korraldamise ja sundsüstimise suhtes jätsid arvamuse avaldamata 26 rahvaesindajat. Hääletuselt puudus üheksa saadikut.

Alljärgnev on tagasi lükatud seaduseelnõu tekst.

§ 1382. Tahtevastane ravimite manustamine ning sellele sundimme ja survestamine

(1) Ilma informeeritud nõusolekuta inimestele ravimite manustamise eest, samuti vägivalla või muude sanktsioonide, sealhulgas töösuhte lõpetamisega ähvardades inimeste tahtevastaselt ravimite manustamisele voi manustada laskmisele sundimise või survestamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:

1) see on toime pandud kahe või enama isiku suhtes;
2) see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;
3) see on toime pandud abitus seisundis isiku suhtes;
4) see on toime pandud piinaval või julmal viisil;
5) see on toime pandud seonduvalt ravimitega, mille ohutusuuringud ei ole lõpetatud;
6) sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus;
7) sellega on põhjustatud oht elule;
8) see on toime pandud grupi poolt;
9) see on toime pandud ametiseisundit kasutades;
10) sellega on põhjustatud raske tagajärg,

– karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

(4) Käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta tahtevastaseks ravimite manustamist kvalifitseeritud tervishoiutöötaja poolt hädavajaliku ja ajakriitilise meditsiiniabi osutamiseks olukorras, kus patsient ei ole tervislikust seisundist tulenevalt suuteline oma vabatahtlikku nõusolekut või selle puudumist väljendama.

Covid-19 vastu väidetavalt aitavad modRNA süstiained on "eksperimentaalsed", millel on tänaseni ainult kiirkorras väljastatud hädaolukorra kasutusluba.  

modRNA Covid-19 "vaktsiinide" manustamisega kaasnes hüppeliselt suurem liigsuremus ja invaliidistumine.

Allpool on toodud esile eelnõu esimese lugemise videosalvestus.

Toimetas Karol Kallas